Katriin külas!

Oktoobri alguses tuli mulle külla mu armas gümnaasiumiaegne klassiõde Katriin. Etteruttavalt ütlen ära, et algselt pidi ta jääma viieks päevaks, aga kuna minuga ju on kõikidel nii tore, siis ta ostis endale uue tagasilennu, nii et lõpuks oli ta mu juures üle kahe nädala. Aga nüüd kõigest lähemalt.

Katriin maandus neljapäeva õhtul Luksemburgis, nii et läksin talle ilusti lennujaama sildikesega vastu. Ta tõi mulle hunnikus Maiuspala komme ja Fazeri soolakaramelli šokolaadi. Kullatükk. Sõitsime minu juurde, andsin talle kanapastat ja rääkisime niisama. Reedel oli mul trenn, nii et ta sai mu juures rahulikult tududa ja õhtul läksime Thionville'i pildistama ja restorani sööma. Laupäev oli mul mängupäev, kiire 3:0, aga kuskile välja ei jaksanud minna. Pühapäeval mängisid Anu ja Liis Nancys sõprusturniiri, kuhu ma võtsin loomulikult Katriini ka kaasa. Vaatasime mängu ära ja siis läksime Nancyt avastama. Kesklinnas on suur Stanislasi plats, mille ümber on imeilusad hooned - ooperimaja, kunstimuuseum, linnavalitsus ja kohe platsilt välja kõndides on suuuuuur roheline park, kus me tegime ka väikese tiiru. Kõhud olid tühjad, nii et leidsime lähedalasuva toreda burgerikoha. Nämma! Kell oligi selleks ajaks juba üsna palju, nii et tegime mõned pildid veel Liisi ja Anuga ning tulime tagasi koju. Edasised päevad olid üsna tavalised - ma käisin trennis ja Katriin leidis endale ka tegevust. Õhtuti vaatasime filme või Kättemaksukontorit, käisime poes või söömas jne. Meie nurgal Maddiel oli sünnipäev, nii et käisime terve tiimiga seal samas restoranis, kus me Katriiniga esimesel õhtul õhtustasime. Tollel õhtul oli restoranis rahvast lõbustamas mustkunstnik ja no see oli lihtsalt nii lahe! Ta on sealsamas, meetri kaugusel, ja teeb selliseid asju, et kõikidel olid suud lahti. Ma võiks iga päev teda vaatamas käia - nii äge! Oktoobri teine nädalavahetus oli vaba, käisime Pariisis, millest ma juba pikalt kirjutasin siin (http://krissuv6rkpall.blogspot.com/2018/10/pariis.html). Nii tore reis oli ja ma olen nii õnnelik, et ma sain oma väga hea sõbrantsiga seda jagada :) Mängisime paar sõprusmängu ka, kuhu ta sai kaasa tulla - ühe paari tunni kaugusel asuva St.Die'ga ja teise Nancys Liisi ja Anu vastu. Nancys jäime veel natukene kauemaks ja tellisime megahead pitsad, mida me siis Liisi juurde nautima läksime. Ühel kolmapäeval meie õhtuse trenni ajal oli meil selline väike turniir, kuhu tulid siis klubis mängivate laste vanemad, vabatahtlikud, fännid jms. Katriini võrkpallikogemus piirdub gümnaasiumi kehalise tundidega, aga no kui su parim sõbrants on võrkpallur, siis ega sina kah ei pääse sellest :D Võtsingi ta kaasa ja mängisime ühes tiimis kohe kahe mingi kutiga. Meil läks tegelt täitsa hästi. Veel käisime me vaatamas Luksemburgis eesti uut filmi "Võta või jäta". Luksemburgis oli parasjagu käimas Ida-Euroopa filmide festival ja "Võta või jäta" oli üks kahest täispikast eesti filmist. Kuna see oli festival, siis olid seal ka kohal filmi produtsent ja režissöör. Film oli super kuni viimase viie minutini - lõpp oli nii segane ja lahtiste otstega, et natuke valmistas pettumust. Aga soovitan soojalt! Saal oli peaaegu täis ja no ma julgen öelda, et 90% nendest olid eestlased, suursaadikuga eesotsas. Pärast filmi sai siis filmi autoritelt küsimusi küsida - hästi huvitav ja tore õhtu oli! Tegime muidugi kiire tiiru ka Luksemburgi peal ja viisin Katriini sinna kuulsasse Chocolate Housei kah. Vot sellised ülitoredad nädalad meil olidki ja ta lubas, et tuleb esimesel võimalusel tagasi. Juba ootan! ;)