Nancy - Paris Levallois 2:3 (25:22 23:25 19:25 25:18 14:16)
Laupäeval mängisime koondise peatreeneri ehk Pariisi tiimi vastu kellega jagasime hetkel teist kohta. Me läksime mängule ainult kümnekesi, sest šveitsi temps Samira on kõhulihasega väljas ja USA nurgal Breannal läks trennis hüpekas. Esimese mängu oktoobris kodus kaotasime Pariisile, aga see õnneks spordis ei tähenda midagi ja trenks suutis meisse enne mängu korralikult enesekindlust- ja usku süstida. Nende saalis on nii imelik ere valgustus, et ma sain kissitamisest kindlalt 10 kortsu juurde ja sellega oli raske harjuda isegi peale kahte trenni, pallitunnetus oli trennides 0.
Essat alustasimegi megahästi ja head rünnakutega saime väikse vahe sisse (20:14). Peale seda tuli korraks väike mõõnahetk, sest tegime ise paar lolli viga ja Pariisi latiinad lõid neli palli järjest maha ja vahe aina kahanes, aga õnneks oli see ikkagi piisav, et geim endale saada. Teises geimis panime sama hooga edasi ja rünnakupunkte tuli uksest ja aknast. Juhtisime vist veel 23:22, Pariis lõi ära, minu asemele pandi noor diagonaalründaja sisse, kes lõi blokki ja viimane punkt oli äss meie usa nurga nina ette. Eks ma Alet veits tean ja ma veel enne punkti ütlesin kõigile suht konkreetselt, et tuleb lühike serv, aga no ikka ei saanud kätte. See rõve lõpp jättis korraliku jälje ja kolmandas lakkusime haavu, mängust ei tulnud eriti miskit välja. Õnneks siis meie peatreener Andre ajas meid heas mõttes vihale ja ütles, et "tüdrukud, aeg on mugavustsoonist välja tulla ja endasse uskuda ja teha asju, mida te kunagi varem pole teinud". See mõjus kuidagi nii värskelt ja tegi pea selgeks ning andis kõigile korraliku fighting spiriti. Tõime kaitses rohkem palle üles ja Saige pani ühe ülihea serviseeria, mis andis meile hea edumaa. Sain ka kaks tõstet järjest, mis lõin maha ja siis panin mõned head servid ja geim oligi tehtud. Ees ootas hooaja esimene viies geim. Jummel, oli see vast andmine. Me saime neljanda geimi võidust täiega indu juurde ja Katelyn alustas viiendat geimi fantastilise serviseeriaga, nii et me olime täielikus sõiduvees igas mõttes. 10:7 ees. Nende latiinad lõid jälle kahe ja nelja pealt ära. 11:11. Rollid olid vahetunud - meil oli väike paanika ja Pariisil hakkasid asjad õnnestuma ning muidu vaikne publik oli ka lõpuks suu lahti teinud. Seisul 12:12 päästis vastaste side palli, mis oleks muidu meie poole auti läinud, aga kuidagi suutis meie usa nurk sinna ette jääda, nii et ta sai palliga vastu pead ja see tõmbas selle saali veel rohkem käima. Lõpuks pikad pallivahetused ja püsisime kümne küünega mängus kinni, meie diago õnneks tassis, aga pusisime mis me pusisime - Pariis lõi ära. Kuradi kahju ja tühi tunne oli, aga kui ikka lõpus 6 palli järjest ära lüüakse, siis ei ole midagi muud öelda, kui et "hea töö". Mul on hea meel, et suutsime mängu viiendasse viia ja üks punkt sealt lõvikoopast pole tegelikult halb, aga no kui juba nii lähedal oled, siis on raske kaotusega leppida. Ma mängisin terve mängu, ei saanud eriti palju tõsteid. Vastuvõtt so-so, ei kartnud vastutust võtta, ka viiendas geimis, aga kohati oleks pidanud kvaliteet parem olema. Servil ka siuke okei, kaitsega olen rahul. Pärast mängu jutustasin pikalt Alega ja jäin ööseks oma ekstiimika Karini juurde. Vaatamata mängutulemusele oli meil üliäge õhtu ja pühapäev. Vanasid sõpru/tiimikaid on alati tore näha, eriti veel Pariisi kohvikus lobisedes ;)
STATISTIKA: https://lnv-web.dataproject.com/MatchStatistics.aspx?mID=7083&ID=103&CID=254&PID=141&type=LegList
Comments
Post a Comment