Brüssel

Paar nädalat tagasi oli meil vaba nädalavahetus ja kuna sellist luksust eriti tihti ei anta, siis otsustasin, et sõidan Nancyst kuskile ära. Alguses pidime midagi koos tegema paari tiimikaga, aga kuna mitmed muutsid lõpuks meelt, siis otsustasin minna ikkagi, aga lihtsalt üksinda. Kaalusin Pariisi, Zürichit ja Frankfurti, aga valik langes Brüsselile. Olen seal korra käinud ja mulle jättis see linn nii unustamatu mulje, et ma otsutasin sinna uuesti minna. Reede õhtul peale trenni sõitsin Luksemburgi, ööbisin Anu ja Danijeli juures ning siis ületasin hommikul Belgia piiri, jätsin auto Arloni raudteejaama ning sõitsin 3h rongiga Brüsseli kesklinna. Mingi osa raudteest on remondis, nii et rongisõit võttis tavalisest rohkem aega, aga kuna noortepilet oli ainult 7€, siis oli see lõppude lõpuks ikkagi mõistlikum + ma hea meelega ei sõidaks/pargiks nii suures linnas. Jõudsin kohale, jalutasin 15 minutit oma hotelli, panin koti ära ning sõitsin metrooga Atomiumisse, mis on 1958. aastal Maailmanäituse jaoks ehitatud aatomikujuline ehitis - üks Brüsseli sümbolitest. Sees oli püsinäitus, mis rääkis, kuidas Atomiumi idee sündis (Atomium on kokku pandud sõnadest aatom ja alumiinum ning sellega taheti juhtida tähelepanu aatomenergia rahumeelsetele kasutusvõimalustele), pildid ehitusest ja arhitektides, lisaks teiste riikide maailmanäituse paviljonide maketid. Lisaks oli seal ka ajutine lasernäitus, kus valguse ja heliga oli tekitatud erinevaid kombinatsioone. Kõik näitused olid erilevelitel ehk nende "pallikeste" sees, ühest teise liikusime treppide või eskalaatorite abiga. Lõpuks seisin tund aega järjekorras, et minna liftiga kõige kõrgemasse pallikesse, aga ütlen ausalt, et see oli suht ajaraisk, sest ega sealt ei näinud eriti midagi rohkem kui teistest. Jalutasin trammi peale, sõitsin kesklinna tagasi ja lihtsalt jalutasin terve õhtu Brüsseli kesklinnas ringi - nende imeline peaväljak ja raekoda, väiksed tänavad täis erinevate riikide söögikohti ja õllebaare, Manneken Pis, kuningapere loss, Brüsseli park, Mont des Arts piirkond ägeda aia ja vaatega, erinevad kirikud ja purskkaevud, St. Hubert galerii, miljon erinevat šokolaadipoodi ja vahvlikohvikut. Kuna mul kõht eriti tühi ei olnud, siis võtsin ühest Kreeka toidukohast kanaga pita, nats sai seal nende kreeka kokkadega juttu aetud ja juba ma sain jälle aru, et miks Kreeka on mu lemmikriik. Brüsseli pargis oli üks äge näitus suurtest pronksist kassikujudest ja keskväljakul toimus parasjagu erinevate Brüsseli ülikoolide lõpetamine, mis oli niinii lahe. Kõigil oli see lõpetamise kostüüm seljas ja müts peaks ja ükshaaval kutsuti nad raekoja rõdule, kus neile siis plaksutati ja kaasa elati ning lõpuks viskas terve lend mütsid õhku nagu filmides. See oli nii äge ja nii mega koha peal, et ma juba tegelt googeldasin, et mida nendes ülikoolides õppida saab, sest ma tahaks ka kunagi nii lahedas kohas lõpetada ülikooli. Õhtupoole shoppasin veits suveniiri poodides, tegin ühe Hugo Spritzi, kuulasin tänavamuusikuid ning vaatasin veits šokolaadipoodides ringi. Maiasmokk nagu ma olen, nägin ühel vaateaknal metspähklitest kubisevat piimašokolaadi ja ostsin väikse tüki kaasa õhtuks nosimiseks. See oli armastus esimesest tükist - kõige parem šokolaad, mis ma elus olen saanud. Lihtsalt wow! Mind hakkas see šokolaaditeema päris huvitama ja tegin natukene eeltööd, et milliste firmade šokolaade peaks Belgias proovima. Peaaegu isegi läksin šokolaadi tegemise töötuppa, aga kuna see maksis mitukümmend eurot, siis ma otsustasin, et ma pigem raiskan selle raha, et proovida neid kõige populaarsemaid Belgia šokolaade, sest need hinnad ei ole seal odavad. Sain üsna normaalsel ajal magama ja pühapäeva hommikul jalutasin Parlamentariumisse, mis on Euroopa Parlamendi juures olev külastajatele mõeldud keskus, kus saab lugeda/kuulata ELi asutuste ja nende toimimise kohta, lugeda Euroopa ajaloo kohta, õppida tundma parlamendiliikmeid ja erinevaid fraktsioone, vaadata filme ja isegi hääletada ning siis näha, kuidas tegelikult Euroopa Parlament konkreetse asja poolt/vastu hääletas. Olen varem käinud nii Parlamentariumis kui ka õiges parlamendis tuuril ja millegipärast olen ma mõlemal korral tulnud sealt ära mõttega, et see on mu unistuste töökoht. Poliitik ei tahaks olla, aga mingi nõunik/ametnik oleks päris äge. Võtsin jääkohvi ja poke, jalutasin läbi pargi, kus on Peeter Paani kuju ning ostsin mõned šokolaadid ja õlled tiimikatele kaasa. Lisaks ei saanud ma ju Belgiast lahkuda ilma vahvlit söömata, nii et võtsin ühest popist kohvikust karamelli, maasikate ja valge šokolaadiga vahvli, mis oli super! Viimane tiir veel peaväljakul ning siis rongiga 3h tagasi ja autoga koju! Ülitore nädalavahetus ja sellised üksinda reisimised on vahepeal täitsa mõnusad :) 

Minu šokolaadieksperimendi tulemused ei olnud eriti head, sest mitte ükski teine ei saanud vastu mu esimesena ostetud šokolaadile ehk Elizabeth Chocolatier'i maapähklitega piimašokolaadile. Õnneks neil on Pariisis ka pood, nii et ehk õnnestub seda kunagi veel saada :)