Olbia - Martignacco

Hermaea Olbia - Martignacco 1:3 (29:27 17:25 16:25 23:25)

Oeh, laupäeval saime hooaja ühe valusaima kaotuse. Mängisime Martignacco vastu, kes peaks olema meiega üsna sarnane tiim. Essa geim oli pigem võrdne - kord üks tiim 1-2 punktiga peal, siis teine. Geimi lõpus ei saanud me palli maha ja meie side/diago blokist löödi mingi miljon palli minema. Jäime 22:24 taha. Timeout. Dani lõi kahe pealt ära. Meie serv, vastased ründasid, Daniela mängis 6 peal kaitses. Kuna saali lagi oli madal ja mingite imelike betoontükkidega, siis kohunik vilistas, et pall läks lakke, sest ta tegelt ei näinud, kus pall oli, aga õnneks alumine kohtunik oli sellise nurga all, et nägi ja tehti uus pall. See õnnestus mul ära lüüa. 24:24. Siis jälle meie kätest auti. Siis lõin jälle ära. Siis löödi üks jalg minu kätest ära - olin õigel ajal õiges kohas, aga parem käsi jäi võrgust veits liiga kaugele. Siis vahepeal õnnestus meil seal veel mitu punkti nii mängida, et lõin mina ära ja siis jälle vastane. 27:27. Pikk pallivahetus, Daniela lõi pipei kaks korda ja teisel korral õnnestus pall maha saada. Viimase punni lõid vastased auti ja saimegi selle raske geimi endale. Oi, see oli magus geimivõit. Samas, jalad lasime vist tiba liiga sirgeks, sest teises geimis ei saanud me absull hakkama. Me olime mingi 8-9 punktiga taga ja lõpuks saime veits rütmi paremini sisse, aga kodutiim oli juba liiga kaugel. Kolmandast geimist ei mäleta ma eriti midagi, aga midagi head seal vist olla ei saanud, kui 16:25 kaotasime. Mu serv oli ainult essas geimis okei. Mul on peaaegu igas saalis probleeme oma hüppelt servi ülesviskega, kui lagi on madal, nii et servisin lõpuks hüppelt planeerivat, mis mul on trennis päris hästi välja tulnud. Neljandas mängisime tegelt hästi, aga vastane mängis ka. Seisul 11:15 vahetasime sidemängijat. Saime natukene järgi, aga teise side tõsted olid nii mulle kui ka Danielale natukene liiga madalad ja võrgule lähedal nii et eriti oma kõrgust ei saanud ära kasutada. Lisaks jätkus meie bloki kätest välja löömine. Nad vist selliseid rünnakuid tegid mingi 10 tükki, mis läksid otse põrandale või kaitse kätest. Usakas tegi 23 punkti, millest julgelt 15 olid meie bloki kätest välja löödud. Jäime 15:20 taga, aga ma ei mõelnud kordagi alla anda, sest olime ka Mondovis samasuguses seisus ja mängisime järgi. Vaikselt, aga kindlalt, tulimegi järgi. 21:22. Matšpall vastastele 23:24 seisul. Kõrge pall võrgu peal - mu lemmik. Läksin lõin julgelt blokiladvast nii et isegi teisel pool tribüünil istunud Hanna Pajula nägi puudet, aga kohtunikul veel halvem silmanägemine kui minul ja vilistas palli auti. Ja nii me selle mängu tappa saime. Protestisime küll, aga ilma videokorduseta ei saa midagi teha. Kuna teiselpool blokis oli minu eelmise aasta side Veronica, siis pärast mängu jutustasime ja ta suur naeratus näol tunnistas mulle ülesse, et nii tema kui ka temps puutusid seda palli. Ma polegi sellel aastal veel võrkpalli pärast pisaraid poetanud, aga kurat, selline ebaõiglus tegi nii kurvaks. Teed midagi hästi, aga see lihtsalt võetakse sinult ära. Siiamaani olen kindel, et oleksime selle punkti saanud, küllap oleksime suutnud ka mängu viiendasse geimi viia. Aga mis siin enam teha - seekord kohtunikud olid mõlemad üsna kehvad. Minult endalt 17 punkti, mis on täitsa okei. Kaitse ja vastuvõtuga olen rahul, rünnak enam-vähem, blokk ja serv kehvapoolsed. Pärast mängu ootas meid kaks vaba päeva, millest 1,5 veetsin Trevisos Hanna, Miku ja Pippeni juures.

STATISTIKA: https://www.legavolleyfemminile.it/match-center/745969/startingsix/

MÄNG: https://www.youtube.com/live/a-KfUevxrOg?feature=share