Olbia - Picco Lecco

Hermaea Olbia - Picco Lecco 3:0 (20:25 22:25 16:25)

Märtsi esimesel pühapäeval oli meie selle hooaja kõige olulisem mäng Como ääres Leccos. See oli viimane põhiturniiri mäng, millest sõltus meie edasine saatus - kas saame playoffidesse või kukume playdowni. Seis oli enne seda mängu väga tihe - nii meil kui ka Albesel oli sama arv punkte ja võite ja kaotusi, aga neil oli vist a la kaks geimi rohkem võidetud kui meil, mis andis neile tabelis kuuenda positsiooni ehk viimase koha playoffidesse. Viimane mäng oli neil neljandal kohal oleva Sassuolo vastu, meil üheksanda tiimi ehk Picco Lecco vastu. Samas, nemad mängisid kodus, meie mängisime võõrsil. Me olime terve hooaja peale võõrsil siiani võitnud ainult ühe mängu (see oli ka oktoobris), nii et psühholoogiliselt ei olnud seda mängu minna mängima kerge, eriti teades, mis on kaalul. Olin üllatavalt rahulik ja enesekindel ja teadsin, et suudame neid võita. Esimene geim oli üsna pingeline ja kulges võrdselt. Ei tahtnud seda geimilõppu nugadele ajada, sest kui oleks essa geimi napilt tappa saanud, siis pagan teab, mis seal edasi oleks saanud. Õnneks suutsime hästi blokk-kaitset mängida ja servida ning essa geimi võita. Hea algus, samas töö polnud kaugeltki veel tehtud. Teine geim oli ka üsna närviline ja punkt-punktis, saime 19:15 ette, aga peale seda võitis Lecco mitu pikka pallivahetust, mis tekitas meie poolel kerge paanika. Kohtunik jättis ühe Lecco poolel maha kukunud hani lugemata ja see tegi meid üsna vihaseks, samas, ründajatel ei klappinud eriti hästi sidega ka, kõik hanitasid või lõid mingeid kööbakaid lööke. Lõpuks seisul 20:19 õnnestus mul üks kehv tõste ühe peale taha nurka visata ja sellest mõõnast üle saada. 24:22 seisul timeout ja õnneks Lecco tegi peale seda servivea ja kinkis geimi meile. 2:0 tähendas seda, et meil on vähemalt üks punkt tabelis ja kui Albese kaotab 3:0 või 3:1, siis sellest ühest punktist piisab. Kolmas oli ainult alguses põnev, kuskil seisul 12:11 läksin servima ja lõpetasin a la seisul 20:12 vms. Ei olnud mingid ulmehead servid, aga ju siis toimis meil see asetus nii hästi, et tüürisime kindlalt ennast 3:0 võiduni. Okei, meie töö sai eeskujulikult tehtud, aga nüüd oli vaja teada, mis Albese teeb. Kuna meie saime kolm punkti, siis oli vaja, et Albese kaotaks vähemalt kaks geimi Sassuolole. Võtsime kohe telod lahti, seis oli 1:1, kolmas geim 20:17 Albesele. Jummel, mis närvidemäng see oli. Palju palju pingelisem kui ise mängida. Sassuolo õnneks mängis ennast ilusti järgi ja neil oli mitu geimpalli ka, aga Albese alati päästis need ära. Igaüks vaatas kuskil erisaali nurgas seda mängu ja lõpuks kui Sassuolo selle geimi ikkagi 30:28 võitis, siis kostus igaltpoolt meie kiljumist ja rõõmustamist. Krt, raskelt, aga ära tuli. See kuues koht oli kullahinnaga ja ilmselgelt meie maksimum. Kõik eespool olevad tiimid olidki meist paremad. Meie eesmärk ei olnud kunagi liigat võita vms, sest ilmselgelt Olbial ei ole selliseid ressursse võtta, et panna nii tugev tiim kokku, aga playoffidesse saamisega täitsime oma suurima eesmärgi ja kõik, mis edaspidi tuleb, on juba boonus ;) Oijah, kui õnnelik ma olin. Playoffidesse saamine tähendab ka varem koju saamist ja kui joppab, siis võib-olla saab enne koondist natukene puhata ka :)

STATISTIKA: https://www.legavolleyfemminile.it/match-center/745729/

MÄNG: https://www.youtube.com/live/UwW7IyoLYrY?feature=share