Hermaea Olbia - Montale 3:0 (26:24 25:20 25:19)
Eelmisel neljapäeval oli meil üsna raske jõusaalikava - palju harjutusi ja suht rasked raskused. Õhtul pallitrennis ja ka magama minnes oli kõik väga hästi, aga hommikul ärgates tundsin paremas puusapainutajas valu/suurt pinget. Eks vahel ikka on üks või teine puus olnud veits rohkem kinni, aga seekord ma teadsin, et see on tiba suurem valu kui tavaliselt. Andsin päeval treeneritele teada enda seisust ja arvasin, et küllap paremaks läheb, aga trenni ma eriti kaasa ei saanud ikkagi teha, sest nii hüppamine kui ka kaitsemänguasendisse minemine oli valus. Polnud mõtet üle punnitada, pühapäeval oli ootamas ees ülioluline mäng ja kuna ma teadsin, et see ei ole mingi vigastus vaid lihtsalt ülekoormusest on lihas pinges, siis ma eriti palju ei stressanud. Võtsin reede rahulikumalt, ka laupäeval tegin vähem. Konsulteerisin mitmete füsiodega ja õnneks pühapäeval hommikusse trenni minnes oli seis juba väga hea. Ka mänguajaks oli kõik täitsa okei, aga tahtsin ikkagi olla ettevaatlik, et ma puusale liiga ei teeks. Vältisin üleliigseid liigutusi ja keskendusin rohkem endale, kui sellele, et mida teevad mu tiimikad või vastane. Vaatamata sellele, et mängisime kodus, oli esimene geim üsna rabe. Teadsime, et me peame maksku, mis maksab, selle mängu võitma, et säilitada lootus playoffideks. Tegime mingeid totakaid närvilisi vigu ja oli natukene tunda, et tüdrukud polnud päris nemad ise. Otseselt mingit võrkpallinautimist ei ole, kui selline võidukohustus on kukil. Essas geimis olime 24:22 ees, aga pusserdasime ikkagi seisu viigini. Õnneks saime need kaks punkti ikkagi kätte ja napikas geimivõit lõi veits pingeid maha. Teises mängupilt paranes ja kuigi me olime võib-olla natukene ettevaatlikumad kui tavaliselt, siis nii emotsioon kui ka üldine enesekindlus paranes. Võitsime teise ja kolmandaks oli juba Montale ka üsna murtud ja saime mängu nautida. Meie blokk-kaitse töötas seekord päris hästi ja lahendasime kontrapallist ka ise rünnakud ära. Lõpp hea, kõik hea. Ma sain ka õnneks kõike ilusti kaasa teha ja lõpuks kenad 12 punkti, millega võib rahule jääda. Paar lolli ässa lasin endale lüüa, aga üldiselt jäin kõikide elementidega rahule ja olin õnnelik, et sain tiimi kenasti aidata :) Kutsusin oma "itaalia empsi" Evelini ka mängule, aga kuna mäng sai nii ruttu läbi, siis ta jõudis selleks ajaks kui me juba venitasime. Polnud hullu, sain teda oma tiimile ja stafile tutvustada ja jutustasime pikalt elust-olust.
STATISTKA: https://www.legavolleyfemminile.it/match-center/745719/
MÄNG: https://www.youtube.com/live/YFU6jsyTBw4?feature=share
Comments
Post a Comment