Olbia - Brescia

Hermaea Olbia - Millenium Brescia 1:3 (21:25 19:25 27:25 23:25)

Ma kirjutan selle postituse ära, et ei peaks enam seda valusat kaotust uuesti mõne päeva pärast meenutama. Täna mängisime kodus Brescia vastu, kes on alati olnud tabeli tipus ja ma ei ole veel nende vastu kahe aasta jooksul kordagi geimi võitnud. Tugev vastane nagu Busto, aga pole rõvedat võidukohustust, nii et saab rohkem mängu nautida. Mängisime terve mängu tegelikult väga head võrkpalli, stabiilne, enesekindel. Essas geimis sai Brescia natukene eest ära, püüdsime nad peaaegu lõpus kinni ja võitlesime veel kümne küünega, aga lõpuks olid nad rünnakul paremad. Teine oli raskem, nii diagol kui ka mul oli raske nende blokist mööda saada. Kõrge kahene blokk, ilusti koos, mitte ühtegi suunda ei leidnud. Selle geimi saime üsna kindlalt tappa. Kolmas oli megapingeline. Juhtisime terve geimi paari-kolme punktiga, aga ega Brescia ei tahtnud ka meile seda niisama anda. Saime päris palju blokke ja kaitses palle ülesse ja Daniela lahendas nelja pealt ära. Megahea geimivõit. Neljanda peale mõeldes tuleb lihtsalt nutt peale. Olime pigem tagaaja rollis, aga kuskil geimi keskel püüdsime nad kinni. Mängisime enesekindlalt, pikad pallivahetused ja ka Brescia hakkas vigu tegema. Olime vist veel 21:20 ees, mitu pikka pallivahetust, 22:22. Nemad lõid ära, siis jälle saime meie ühe emotsionaalse punkti. 23:23. Läksin servima, mul oli terve mängu suht hea serv olnud, aga ma ei läinud full riskima vaid panin lihtsalt eesliini nurgale üle. Idekas vastuvõtt, temps lõi ära. 24:23. Okei, pole hullu, enda side-out ja lähme edasi. Vastaste temps läks servima, kaarekas lühike serv, mis vaevu kukkus läbi trossi meie väljakupoolele ja oligi kõik. Läbi. Finito. Niisuguse "alatu" punniga olid meie lootused tabelisse punkt saada läbi. Kurat kuidas see lõpp haiget tegi. Tundus lausa ebaaus, et meile isegi ei antud võimalust. Lihtsalt õnn, joppamine. Pagan, kodusaali võrk oleks võinud nats rohkem aidata, aga seekord läks nii. Vaatamata sellele, et me mängisime hästi, oli ikkagi mõru maik suus, sest niiiii vähe jäi viiendast puudu. Kahju, aga mis teha. Selline see sport juba on. Mul enda mängu suhtes on kahetised tunded - kaitse, vastuvõtt, serv, blokk head. Sain kaks ässa, kaks blokki ja palju puuteid, mu peale ühtegi ässa ei löödud ja kaitses sain palju palle ülesse. Samas rünnakul olin hädas, ma tõesti ei leidnud lahendusi, kui kahene blokk oli ees. Õnneks neljandas sain mõne palli ka ühese bloki vastu lüüa, aga üldiselt oli väga raske. Loodetavasti suudame seda head taset hoida veel viimaseks kolmeks põhiturniiri mänguks, sest tabeliseis on kõike muud kui lihtne ja meie lähimad konkurendid on meist kas juba mööda läinud või tihedalt kannul. Aga kõik on meie endi kätes. 

STATISIKA: https://www.legavolleyfemminile.it/match-center/745707/

MÄNG: https://www.youtube.com/live/lC2jLCzgzRc?feature=share