Hermaea Olbia - Esperia Cremona 0:3 (16:25 23:25 22:25)
Eile mängisime minu väga heade sõbrantside ja koondisekaaslaste Liisi ja Kadi vastu. Nad mängivad sellel aastal koos Milano lähedal olevas Cremona tiimis, kes tõusis B1st üles ja on senini hooaeg alustanud päris kenasti. Esmaspäeval saime teada, et meie põhiside Ulrike jalavigastus on päris tõsine ja meiega mandrile kaasa ei sõida. Meie teine side Francesca on tubli, aga kuna see on ta esimene hooaeg A2 liigas, siis ei ole ta eriti kogenud. Samas, meil on head ründajad, nii et mängule keegi kaotusmõtetega ei läinud. Natukene kehv oli see, et me pidime hommikul vara ärkama, et kella 9st lennata Milaanosse, vaadata seal hotellis video ja teha lõuna, magada ja siis hakata Cremonasse sõitma. Trenni me teha ei saanud, nii et jalutasime niisama ümber saali. Mängu alustasime täiesti kohutavalt, pmst sama kohutavalt kui Trentino vastu. Kui Trentino lihtsalt põrmustas meid oma heade rünnakutega, siis seekord me tegime ise kõikvõimalikku jama. Ma ei tea, kas see oli õige side puudumine või reis või mingi kohustus seda võitude seeriat jätkata, aga mänguks eriti ei läinudki ja essa geim kindlalt tappa. Teises läks juba paremaks ja suutsime ise ka midagi teha. Vastuvõtt oli meil isegi okei, aga kuna tempsidel ei olnud hea päev ja Fra tõsted ei ole eriti kiired, siis oli nurgas kogu aeg kahene blokk ja eks siis nii palju me seal argentiinlasega püüdsime teha kui suutsime. Teises geimis ma usun, et oleks olnud võimalus meil natukene rohkem vastu hakata, aga seisul 23:24 servis meie temps auti ja nii me selle geimivõidu ära kinkisime. Kolmandas ka me ikkagi veel püüdsime, aga kaitse-blokk ikka täiega lonkas, isegi kõrgetel pallidel jäi auk kahe bloki vahele ja üleüldse oli üks paras segadus seal platsil. Suhteliselt kindlalt 0:3 tappa ja eks on oodata ma usun mingit karmimat koosolekut, sest see ei olnud kriitikat kannatav esitus kellegi poolt. Ma ütlen ausalt, et ma olen üsna mures, sest me ei tea kaua see põhiside väljas on ja nagu näha oli eilsest, siis ilma temata on ikka paras kaos. Vastuvõtuga olen rahul, muud asjad oleks võinud palju paremad olla. Kuna kell oli väga palju ja pidime veel Milaanosse tagasi sõitma, siis eriti pikalt eestlatega jutustada ei saanud, aga ikkagi oli nii tohutult hea meel neid näha :) Hommikul läks lennuk kell 7 ehk äratus oli 5:15 ja etteruttavalt võin juba öelda, et meil tuleb selline samasugune trip juba uuesti pühapäeval, sest mängime Sassuologa. Eks näis, mis saab.
Comments
Post a Comment