Hermaea Olbia - Albese

Hermaea Olbia - Albese (25:22 25:23 25:18)

Mul ei ole korteris hetkel netti, nii et siia blogisse võivad asjad jõuda natukene aeglasemalt, aga katsun kahe viimase mängu kokkuvõtted ilusti praegu ära teha. 

Eelmisel pühapäeval mängisime kodus Albese vastu, kes on täitsa korraliku tasemega tiim. Kuna meil sidet endiselt pole ja ka trennid pole ilmselgelt ühe sidega nii kvaliteetsed kui kahe sidega, siis ega superenesekindlalt sellele mängu me ei läinud. Lisaks olin ma enne mängu söönud vist veits kehvaks läinud kanapastat ja liiga palju kohvi, nii et ma olin juba soojendusega üsna läbi, jalad tudisesid all, kõht oli imelik ja pulss tiba kõrgem kui peaks. Alustasime mängu võiks isegi öelda, et ideaalselt - serv oli hea, blokk-kaitse toimis, saime palli ise ka maha. Läksime 16:7 ette. Ma ise olin mängus kuidagi nii sees, et üldse ei taibanudki seda tablood vaadata ja siuke eduseis oli pigem üllatus. Mäletan, et vastased võtsid vist aja ja peale seda ma ei tea isegi mis juhtus, aga Albese hakkas meile välgukiirusel järgi tulema. Paanikasse otseselt ei sattunud, sest vahe oli ikkagi üsna suur, aga kui seis vist oli juba mingi 22:21, siis tõmbas korraks ikka kaameks ja pidi hakkama liigutama ennast. Saime palli maha, siis ühe pika pallivahetuse lõpus nende diago lõi palli napilt auti ja geimpall oli vist mu selle hooaja pikim pallivahetus. Ma olin nelja peal ja sain vist mingi viis tõstet selle ühe palivahetuse jooksul, ühtegi ei löönud maha, aga õnneks kannatasime ilusti ära ja lõpuks võitsime. Teine geim oli ka väga tasavägine, jäime kohe 8:4 taha, aga õnneks mängisime organiseeritult ja saime kenasti järgi. Punkt-punktis kuni lõpuni välja. Nii palju pikki pallivahetusi, aga otsustavadel hetkedel ikkagi suutsime need enda kasuks pöörata ja saime raske geimivõidu kätte. Teise ja kolmanda geimi vahel oli vähemalt 30-40 minutit pausi, sest väljas hakkas megalt vihma sadama ja meie katus hakkas vett läbi laskma, otse keset platsi. Mitte väga palju, aga siiski piisavalt, et vastased keeldusid sealpool mängimast ja kohtunik tahtis oodata kuniks vihm järgi jääb (või me asendussaali leiame, mida Olbias tegelt polegi). Vastasel juhul oleks me vist tabelisse saanud kaotuse. Ma olin suht rahulik ja väga ei põdenud, sest see kõik oli nii halenaljakas ja neid asju siin saarel ikka juhtub tihti - üks sõprusmäng jäi meil ära sest elektrit polnud, tihti saab saalis vesi või soe vesi otsa, kellegi korterisse sajab sisse, kellelgi pole vett, kellelgi pole internetti, kellelgi on spielgad toas. Ma olen juba nii harjunud nende viperustega, et väike veeloik keset platsi mind enam ei morjenda :D Pakkusin välja variandi, et kui meie oleksime nõus sellel veega platsipoolel mängima, et kas siis saaksime edasi mängida. Vahepeal käisin õues kontrollimas, et kui palju veel sajab. Lõpuks vett peaaegu enam ei tulnudki ja nõustusime ise sellel platsipoolel mängima. Kuna siuksed pausid võivad tihti mängi ümber pöörata, siis ootasin Albeselt megavõitlust, aga tundus, et nad olid pigem alla andnud ja saime kolmanda geimi üsna kindlalt kätte. Algus oli rabe, sest mängijad olid üsna külmad ja alustasime vist kokku mingi 4-5 serviveaga, aga vist esimene mäng, kus meie blokk-kaitse tõesti töötas. Mul on hea meel, et meie tempsid olid ka väga tublid ja said nii blokis kui ka rünnakul suurepäraselt hakkama. Minult lõpuks 14 punkti, norm vastuvõtt ja kaitse. Serv oli kehvem, kui tavaliselt, sest lihtsalt ei olnud energiat ja jalad olid täiesti läbi omadega, aga kuidagi punnitasin ära ja need kolm punni olid meile niinii vajalikud.

STATISTIKA: https://www.legavolleyfemminile.it/match-center/745631/matchstats/

MÄNG: https://youtu.be/B1AKk1spWHg