Hermaea Olbia - Sant’Elia

Hermaea Olbia - Sant'Elia 3:1 (17:25 25:18 25:21 25:20)

Kolmapäeval mängisime sellise huvitava tiimiga nagu Sant'Elia. Nad on A2 liigas esimest aastat, aga nad on suutnud nii mõnegi huvitava võidu saada, kaasa arvatud novembris meie kodus 3:2, mis ei lähe siiani meelest. Enne mängu oli mõtteid peas megapalju, sest teadsime, et säilitada head võimalused jõuda play-offi on meil kindlasti vaja võitu, samas nad on ikkagi päris hea tiim ja kodus kindlasti veel ohtlikumad, hommikul oli äratus kell 5:15, sest reisisime hommikul Olbiast Rooma, lisaks ei saa öelda, et eelmise nädalavahetuse kahest järjestikusest mängust oleks keha päris ära taastunud. Ja eks selle esimese geimi vast võimegi pingete kapsaaeda visata - tüdrukud olid suht kangestunud ja segaduses, kaasa arvatud mina - tegin geimi alguses ühe lolli rünnakuvea ja peale seda olin nagu peata kana. Ei saanud aru kus mis toimus ja tegin selliseid vigu mida pole vist terve oma profikarjääri aja jooksul teinud (käega täiega keset võrku peale rünnakut, lihtne kaitse pall läbi näppude jne). Õnneks ma väga ei põdenud, sest teadsin, et see pole mina ja et küll ennast kokku võtame. Ja nii ka läks - teiseks geimiks olime muutunud tiim ja Sofia heade servide abil saime juba 12:4 ette. Sealt suutsime ilusti vahet kogu aeg 6-7 punktilisena hoida ja ilusti geim ka meile. Kolmandat alustasime samamoodi nagu teine lõppes ehk enesekindlalt ja meie dikteerimisel. Saime 14:7 ette, aga sealt vaikselt vaikselt hakkasid vastased järgi ronima. Kuskilt seisult 17:13 läks jube raskeks, megapikad pallivahetused, aga me ei saanud üldse palli maha. Vastuvõtt oli peaaegu kogu aeg hästi käes, aga polnud kedagi kes maha lööks. Teine nurk Ilaria, kelle iga puudutus teises geimis oli punkt, oli hädas, lisaks meie diago Sofia, kes alati kastanid tulest välja toob, oli ka üsna kimbatuses, aga lõi lõpuks seisul 17:16 ikka ära. Vastased lõid meile maha ja siis veel lõime ise blokki nii et tabloolt vaatas vastu juba kurjakuulutav 18:18. Seisul 20:19 sain etteliini ja mu ainuke mõte oli, et kui vaja, siis ma mängin üksinda, sest ma ei kavatse seda geimi mitte mingi hinna eest kaotada. Lõingi mingi 22:21 seisul palli vastaste tempsi peast auti. Ups. Õnneks tegi vastane ise ka lõpus päris mitu lolli viga ja kinkis selle geimilõpu meile. Neljas oli ka ikkagi üsna pingeline ja punkt-punktis. Ei saanud kumbki tiim eest ära. Saime korraks 17:14 ette, aga see sulas ka ikkagi üsna kiirelt ära. Lisaks suutsin ma meie libero ära vigastada, kui läksime koos ühte hanitust võtma. Seis oli vist mingi 19:18 ja ma mäletan, et ma mõtlesin mängu ajal, et "kurat, miks see kõik nii raskelt peab tulema?". Geimi lõpupoole sain peaaegu kõik tõsted mina nelja peale ja mul oli täiesti suva mitu blokki mul seal ees oli - ma kavatsesin võita! Ja tead mis? Lõin neli palli ära ja lõpuks lõid vastased kaks korda auti ja me võitsimegiiii! :) Nii pagana raskelt tuli, aga seda magusam see võit oli. Enda mäng ka täitsa okei - 17 punkti, rünnak 40%, vatstuvõtt 65%. Serv on ka natukene paremaks läinud, rünnakul sain mängumeestepunktidel pallid maha löödud ja kaitses pole ka vist ammu niipalju tööd saanud. Jalad küll karjusid peale mängu mu peale, et nad vajaks umbes kolmenädalast puhkust Kariibidel, aga peale pikka und oli keha juba täitsa heas konditsioonis jälle ja pühapäevaseks ülioluliseks kodumänguks Bustoga valmis :)

Statistika: Tabellino gara – Lega Pallavolo Serie A Femminile (legavolleyfemminile.it)

Mäng: https://youtu.be/78DCNVYO_wc