Hermaea Olbia - Sant'Elia (14:25 25:17 25:23 22:25 14:16)
Teen postituse sellest kibedast kaotusest ruttu ära, ehk õnnestub siis see peast kiiremini välja saada.
Ühesõnaga - kolmapäeval mängisime me kodus Sant'Elia tiimi vastu, kes paikneb tabelis meist allpool ja sõitis Sardiiniasse ainult kaheksa mängijaga, sest neil olid nii paljud mängijad vigastatud. Diago mängis nurka, kolmas temps diagot. Ehk võib-olla tõesti esimeses geimis läksime liiga sirge jalaga peale ja saime korraliku õppetunni neilt, mis äratas korralikult ülesse. Nende tõsted olid kohati 2 meetrit antennist seespool ja meie blokk hüppas kurat-teab-kus. Ja ühtki hanitust me ka kätte ei saanud. Ja mitu ässa löödi. Ühesõnaga - kuus peata kana platsil. Kahe geimi vahel kuulsin esimest korda meie treenerit kõva häält tegemas ja tõesti vihane olemas, aga eks see kõik oli põhjendatud ja õnneks tegime teises vigade paranduse ja hakkasime mängima nii nagu me oskame. 1:1. Ega kolmandas ka lihtne polnud, pidime korralikult punnitama, et need punktid kätte saada. Lõpp läks teravaks - 22:22. Saim geimpalli 24:22 seisul, aga servisime auti. Jommajoo. Õnneks sai meie temps väikse sõrme vastaste hanitusele ette ja õnnestus 2:1 juhtima minna. Neljanda algus oli korralik tragikomöödia materjal - me jäime 0:11 taha. Ma ei tea kuidas see võimalik oli, aga me ei saanud absull millegagi hakkama - mina ja libero ei suutnud ära otsustada, et kes selle servi peaks vastu võtma, ründajad eesliinis mängisid vist mängu hoia-pall-üleval. See oli juba lõpuks nii halb, et ei osanud nutta ega naerda. Aga huvitav oli see, et ma kordagi ei mõelnud, et issand saame korralikult peksa siit. Ma pigem muigasin, et noh jah, mis teha, see on naiste võrkpall, aga küll me järele jõuame ja geimi lõpus läheb veel andmiseks. Ja läkski! Vaikselt hakkasime järgi tulema - 14:7, 16:12, 19:17. Lõpuks oligi seis viigis - 20:20. Ma olin selleks ajaks eesliinis ja mitu punkti maha löönud, täiesti sõiduvees ja enesekindel ja mu ainuke mõte oli, et ma viin oma tiimi selle geimivõiduni. Mul oli suva mitu blokki mul ees on või kes seal kaitses mängib - ma saan kõigist jagu! See on juba mitmes kord selle hooaja jooksul kui ma nii hästi ennast platsil tunnen ja selle olen-peatamatu tunde nimel tasubki sporti teha. 21:21. Vastased lõid kaks korda maha. 21:23. Kohtunikud olid selleks ajaks kõigil juba närvi mustaks ajanud ja kuna ma olin tollel hetkel platsil kapten, siis esimene kohtunik kutsus mind enda juurde, et ma treenerile ütleks, et tal on viimane hoiatus enne punast kaarti. Ma lihtsalt patsutasin treenerit õlale ja ütlesin, et "just don't get the red card". Ta juba varem oli kollase vist saanud ja meie vigastatud põhilibero, kes istus pingil, sai ka kollase mölisemise eest. Can't blame her. Ja siis see juhtus - seisul 21:23 saime servi idekalt kätte ja tõste tuli mulle ning ma lõin selle blokist meie poolele auti, täpselt piiri taha, aga pall oli tervenisti väljas. Ja siis see paganama idikast pimekana kohtunik vilistas, et pall oli sees ja punkt vastastele. Te ei isegi ei kujuta ette kui fckin vihane ma olin. Ma ütlesin alumisele kohtunikule ka, et sina ju näed, et pall oli sees ja ta ütles, et jah, aga ma ei saa midagi teha. Ma olin valmis selle kohtuniku koos pukiga ümber lükkama. Kuidas saad sa nii olulisel hetkel midagi siukest teha. Videot vaadates tuleb mul siiani vihajudin seest läbi ja tahaks elus esimest korda kellelegi lihtsalt virutada. See ei olnud suva punkt. See oli geimi või isegi terve mängu üks olulisemaid punkte. Ma olin vihast nutma hakkamas, ma vist pole kunagi midagi sellist tundnud. Ma tõesti üritasin ja andsin ennast kõik, mis oskasin ja keegi idioot lihtsalt kustutab minu hea töö ja annab punkti teistele. Kuidas on see võimalik!? Viiendat muidugi alustasime ka suurepäraselt - 0:4 taga. Õnneks panime mitu head blokki järjest ja saime ilusti järele. Meil oli geimi lõpus kasutada seisul 14:13 ka matšpall, aga panime pissuka servi ja vastased lõid esimesest tempost maha. Siis saime servi idekalt kätte, aga meie teine nurk lõi otse blokki ja viimast servi ei saanud meie libero kätte, andsime lihtsa palli üle ja jälle nad lõid tempsist ära ja nii ta läks. Ma läksin otsejoones selle tumba juurde ja ütlesin, et see pole normaalne mida ta tegi ja kui su alumine kohtunik on küljejoonele umbes 9 meetrit lähemal kui sina siis võib-olla teinekord tasuks teda uskuda. Ma usun, et ta on mõnel meie mängul vee kohtunik ja i'm gonna make sure et ta mind ei unustaks. Rääkimise ajal ta ei julgenud mulle isegi otsa vaadata, mis juba näitab taset.
Rohkem miskit ei oskagi öelda, ise mängisin enam-vähem, alati saab paremini, aga ega vahet ei ole eriti, kaotus on kaotus, isegi kui oleksin 50 punkti toonud. Järgmine mäng juba pühapäeval!
Statistika: Tabellino gara – Lega Pallavolo Serie A Femminile (legavolleyfemminile.it)
Ülekanne: LIVE 🔴 Olbia vs. Sant'Elia - Women's Serie A2 | 2021 - YouTube
Comments
Post a Comment