Hermaea Olbia - Ravenna

Hermaea Olbia - Olimpia Teodora Ravenna 2:3 (17:25 25:23 17:25 25:22 11:15)

Eelmisel pühapäeval mängisime Ravenna tiimi vastu, kes vist peaks asetsema tabelis seal kuskil kolmandal kohal. Soojendusel saime teada, et neil ei ole usakast põhidiagonaali ja ühte tempsi, aga eks neil oli pingilt ka kvaliteetseid mängijaid asenduseks võtta, nii et teadsime, et midagi lihtsat sealt ei tule. Eriti nende kodusaalis.

Essa geimi mängisime üsna loiult ja elutult. Polnud nagu kellelgi erilist särtsu sees, samas vastased lendasid meile juba esimesest punktist kohe täiega peale ja lärmakas kodupublik andis aina vunki juurde. Kaotasime essa geimi väga kindlalt. Teine oli juba rohkem mängu moodi ja kuigi suutsime terve geimi hoida väikest edumaad, siis lõpuks läks asi ikka nugadele. Õnneks suutsime taset hoida ja seisu viigistada. Napilt, aga siiski. Kolmas oli sarnane esimesele - meil jalg sirge, vead, näod krimpsus, servid nagu banaanid. 1:2. Neljas oli vast kõige raskem geim - olime pidevalt taga ja ilge punnitamine oli, et Ravennal kuidagi sabas püsida. Kumbki tiim ei tahtnud alla anda, eriti meie, sest meil oli selg vastu seina ja tabelisse oleks hädasti punkte vaja. Geimi keskel oli vahepeal meeleolu ikka üsna must, aga kuidagi ronisime sealt august ikka välja. Meie diago lõi neljanda lõpus palju olulisi palle ära, sain ka ühe blokikese kirja seal kuskil peale 20ndaide punkte ja mõndade vastaste kingitud punktidega õnnestuski mäng viiendasse viia. Viiendat alustasin kohe ühe monsterblokiga, mida ei juhtu just eriti tihti, aga sealt edasi olid vastased grammikese ikkagi tugevamad ja enesekindlamad kui meie. Me saime küll kaitses palle ülesse, aga tekkis mitu korda segadus, et kes või kus või kellele tõstab, nii et tihti andsime lihtsa palli üle ja vastased lõid ise maha. Lõpuks 15:11 võõrustajatele ja kogu mäng 3:2. Ei ole vist häbiasi öelda, et nad väärisid seda võitu, sest nende kaitse-blokk töötas tõesti väga hästi ja nad olid meist lihtsalt natukene paremad. 

Enda mänguga on natukene kahetised tunded. Nimelt, reede õhtul Ravennasse jõudes tundsin, et natukene kurk valutab. Lennujaam, lennuk, parklad, buss - ilmselt see vahelduv soe-külm tegi oma töö ja arvasin, et hommikuks läheb üle. Hommikuses trennis ei pannudki eriti midagi tähele ja tegin lõunaöögil ühe tee, mis tegi enesetunde täitsa heaks, aga juba mängu soojenduse alguses tundsin, et miskit on mäda. Kurk jäi aina valusamaks ja sinna tekkis röga, nii et rääkida oli ebamugav ja valulik, mängu alguseks käis pea korralikult ringi ja vahepeal oli hästi kuum ja nõrk olla. Õnneks adrenaliin tegi oma töö ja keset pallivahetust ei jõudnud eriti seal oma hädadele mõelda, aga kui tuli mõni pikem paus punktide vahele või timeout, siis oli siuke tunne nagu oleks 100 korda end keerutanud, seisma jäänud ja maha istunud. Natukene nagu purjus tunne :D Nii et mõned raskemad pallid, millega muidu võtaks ehk riski, mängisin seekord turvaliselt üle ja kuidagi lihtsalt ei tundunud õige lahmima hakata. Samas, vastuvõtuga jäin väga rahule. Ühtegi viga vist ei teinud ja tunne oli ka väga hea. Rünnakul oli raske, sest kogu aeg oli kaks blokki ees ja sidega ka kohati eriti ei klappinud, nii et raske oli rünnakusuundi leida, aga eks kuidagi sai ikka hakkama. Lõpuks kokku 15 punkti, mis on asjaolusid arvestades täitsa okei :) Õnneks on enesetunne praegu juba täitsa hea ja päris haigeks ikka ei jäänud. Järgmine mäng on kodus pühapäeval! 

Stat: Tabellino gara – Lega Pallavolo Serie A Femminile (legavolleyfemminile.it)

Mäng: https://youtu.be/HOVlhQ39Sxc