Hermaea Olbia - Marignano 3:0 (25:21 25:21 25:21)
Peale kolmapäevast kaotust Marsalale oli tiimis õhkkond üsna nukker, sest Marsala oli meie lähikonkurent ja viienda koha säilitamiseks pidime kindlasti neid võitma. Lisaks oli ees ootamas kolm mängu tabeli tipus olevate tiimidega. Reedel saime korraliku tunniajase üsna kurja loengu treenerilt, mis oli minu arust nii vajalik, et tüdrukud üles ärkaks ja asju tiba tõsisemalt hakkaks võtma. Lisaks oli hea uudis see, et me saime lõpuks suurde minu kodust paarisajameetri kaugusel olevasse Geopalace'i saali, mis tähendas, et saame hakata rohkem trenni tegema ja ei pea enam Golfo Arancisse sõitma. Halb uudis oli see, et laupäeval, viimases trennis enne mängu, vigastas hüpekat meie põhiside Veronica ja samal õhtul astus oma kodutrepil astmest mööda meie teine nurk Ilaria ja väänas ka hüpekat, nii et mängupäeva hommikul olime kõik teadmatuses, et kas ja kes saab mängida. Õnneks õhtuks olid mõlemad tüdrukud rivis ja saime alustada oma tavapärase kuuikuga.
Alustasime mängu täitsa hästi ja suutsime vastaseid pinge all hoida. Seisul 13:13 lõi meie temps kaks ässa järjest ja saime sealt kuidagi emotsiooni ja enesekindluse täiega üles ja sealt edasi mängisime päris ilusat võrkpalli - blokk-kaitse parem kui kunagi varem, meie diagonaal Sofia lõi kõik maha, mis ette anti. Kolm rumalat serviviga geimi viimases pooles, aga õnneks teised elemendid olid nii head, et see meie mängu eriti ei mõjutanud ja võitsime selle essa geimi üsna kindlalt. Teist geimi alustasime ka päris hästi ja peaaegu kõik pikemad pallivahetused õnnestus meie kasuks pöörata. Blokk-kaitse toimis jälle superhästi ja näha oli, et tüdrukud olid korralikult taktikapabereid tuupinud enne mängu. Seisul 11:7 läksin servima, õnnestus üks äss ka panna ja eesliinis saime mitu head blokki. Geimi vältel suutsime peaaegu terve aja hoida 4-5punktilist vahet, vahepeal tuli Marignano ka 17.20 lähemale, aga õnneks kustutasime nende lootused üsna kiiresti. Geimi kaks viimast punkti õnnestus vastaste kätest auti lüüa ja juhtisimegi 2:0. Superõnnelik, aga mäng ei olnud veel läbi ja nüüd oli vaja lihtsalt samamoodi lõpuni panna. Ja me panime sama hooga edasi - ässad, blokid, rünnakud, kaitses hullu. Juhtisime 12:4 ja 19:11 liigatabeli liidri vastu, kelle ridades mängis Itaalia koondise endine põhidiagonaal. Tundus uskumatu. Ei saanud me seda mängu ilusti lõpetada ja hakkasime s*tta tootma - ei saanud servi kätte, löögid auti. Ilaria vahetati välja ja tema asemele tulnud Cindyle löödi kohe äss. Siis pandi minu asemele tahaliini teine libero sisse, kuigi mu vastuvõtt oli olnud mu hooaja parim selles mängus ja oleksin saanud järgmise palli eesliini nurga eest ära võtta, aga ju siis trenks tundis et tuleb vahetus teha. Ma olin seal pingil oma närve kaotamas. 19:19. Side vahetus. Kohe tempsile, kust lõime ilusti ära. Diago servima - ülepall, lõime ära. Äss. Blokk. Läksin eesliiniks tagasi sisse. Teine side tegi ilgelt pussuka hanituse kahe käega üle ja kuidagi see jäi maha. Matšpall usaldati mulle, lõin ära ja pidu võis alati. U S K U M A T U! Ma olin valmis saama one hour with shower arvestades kui kehvasti me mängisime kolmapäeval, aga 3:0 võit oli lihtsalt ulme. Üks mu karjääri mõnusamaid võite kindlasti. Endalt ka päris hea mäng 12 punkti(+12) - rünnak 35%, vastuvõtt 75%, üks äss. Selle kolme punktiga suutsime oma viienda koha säilitada ja vast saime enesekindlust, et me suudame siin võita ükskõik keda :)
Statistika: Tabellino gara – Lega Pallavolo Serie A Femminile (legavolleyfemminile.it)
Mäng: https://youtu.be/7XvyE4AUhDc
Comments
Post a Comment