Volley Hermaea Olbia - Seap Dalli Cardillo Aragona 3:2 (20:25 20:25 25:21 25:21 15:12)
Huh, esimene mu ametlik mäng Itaalias oli tõeline Ameerika mäed. Esiteks - olin ma avavileks ikka üsna korralikult närvis. Saalis oli rahvast üsna palju ja kuna tegu oli ikkagi esimese mänguga, siis oli mõnes mõttes pinge peal, et hästi esineda ja endast hea esmamulje jätta. Teiseks - ma olen olnud väga ebakindel oma (hüppelt) serviga peale seda kui ma sõprusturniiril Chiavennas ühe servi antenni ja posti vahele servisin. Absoluutselt ei ole kuidagi head tunnet ja enesekindlust. Kolmandaks - meie põhilibero oli ikka veel vigane, nii et mängisime teise libero Silviaga.
Nüüd kõigest algusest...
Saime alustada serviga ja side 6 ehk siis minule anti see au hooaeg servijoone taga avada. Kuna mul ikka käsi korralikult värises ja see hüppelt serv on lennanud viimased nädalad nii nagu jumal juhatab, siis ma servisin essa servi kohe ilusti võrku. Kusjuures, ma ei tundnud ennast üldse megahalvasti, sest variant oleks ka olnud, et see läheb võrgu alt, mida mul on viimasel ajal paar korda trennis juhtunud. Okei, hakkame mängima. Essa geim oli üsna närviline ja rabe nagu arvata oli. Suhtlemine ja üksteise mõistmine ei olnud veel nii heal tasemel ja eks närvid tegid ka oma töö. Me ei mänginud halvasti, aga vastane pani lihtsalt kaitses hullu ja lõi lõpuks maha, mis jättis meid terve geimi tagaajaja rolli. Vähendasime veel vahe kolmele punktile (19:22), aga sealt edasi läksid vastased kindlalt lõpuni. Teist geimi alustasime ainult vigadega ja kui üks serv minu ja teise nurga vahele maha kukkus, siis olin mina see patuoinas, kes pingile vahetati. "Ei no tere tali, esimene mäng Itaalias ja veel kodusaalis, juba teises geimis vahetatakse välja, super algus Milka :) :) :)" Mingist nutma hakkamisest või esimesele lennukile minekust päästis see, et ma tegelikult olin sinnamaani täitsa hästi mänginud nii rünnakul, kaitses kui ka vastuvõtul nii et selle ühe palli pärast ma eriti ei põdenud ja kui olin mina see, kes pidi pingile tulema, siis olgu nii. Õnneks või kahjuks ei toonud meie kolmas nurk ka mängu erilist muutust ja mind pandi geimi lõpus tagasi sisse, aga vahed olid juba üsna suured ja 0:2 vahtis tablool. Kolmandas võtsime lõpuks jalad tagumiku alt välja ja asusime ise geimi juhtima. Ei tulnud lihtsalt, aga vaikselt-vaikselt suutsime Aragonal natukene eest ära rebida. 19:15 seisul sain oma esimese ja viimase bloki. Noh, vähemalt hea ajastus. 24:17 olime ees, aga suutsime seal veel puterdada ja vastastele neli punkti anda. Õnneks ikka lõpuks tuli see 25. punkt meile ära. Neljas kulge enam-vähem samamoodi meie dikteerimisel, vahepeal olime isegi 5 punktiga ees, aga geimi lõpuks see vahe sulas ja seis oli 20:20. Meil oli selg vastu seina, sest kes ikka oleks tahtnud essalt mängult 0 punkti tabelisse saada. 21:21. Jube raskeks tegime selle elu endale. Siis õnnestus teisel nurgal üks hanitus maha saada ja ma lõin ühe nurka ühe rannakõksu maha. 23:21. Keegi õnneks jalga sirgeks ei julgenud lasta, sest vastased polnud meile veel seda geimi andnud. Saime nende hanituse kätte ja lõin jälle ühe pallikese maha. 24:21. Viimase palli lõid vastased auti ja ees ootas viies geim. Eks oli mingi teatud pingelangus ja nii keha kui ka pea olid juba üsna väsinud, nii et viiendat alustasime aeglaselt ja agressiivsuseta. Pooli vahetasime seisul 6:8. Paari õnnestumisega õnnestus meie võitlusvaim jälle üles äratada ja juba olimegi järel 9:9. Ühe hullu pallivahetusega võitsime ka 10nda punkti ja vahetusest tulnud temps lõi veel kirsiks tordil ässa. 11:9. 13:11. Meilt veel üks äss, aga kohe viga otsa. 14:12. Ja ju siis ma olin ikkagi midagi õigesti teinud, et sidemängija andis mulle au ja tõstis nurka matšpalli, mis õnnestus essa korraga ka ära realiseerida ja oi oi oi kui magus 3:2 võit oli meie. Megaõhtu! Ma olin nii õnnelik selle võidu üle, aga veel õnnelikum olin ma selle üle, et üle aasta aja ma tundsin jälle seda tunnet mängides, et vahet pole, mis pall mulle antakse, mu keha ja pea töötavad koos automaatselt, teavad täpselt mida teha ja ei karda kedagi ega midagi. Mul oli nii hea meel oma tiimikate, trenkside, juhtkonna, fännide ja väikeste trennilaste pärast, kes kõik meid toetama olid tulnud. Ja muidugi eriti tore, et mul oli üks Krissu Moor tribüünidel, kellega seda kõike jagada :) Minult lõpuks kokku 15punkti, mis tegelikult täitsa okei tulemus. Rünnakuprosa muidugi üsna kehv (29) ja serv oli ka täielik pissukas, aga vastuvõtu ja kaitsega jäin rahule (ma ei tea kes kurat mulle need neli vastuvõtuviga pani :D).
Järgmine mäng on 24.oktoobril kodus Sassuolo vastu.
Statistika: Tabellino gara – Lega Pallavolo Serie A Femminile (legavolleyfemminile.it)
Mäng: https://www.youtube.com/watch?v=77dFErzS7PQ
Comments
Post a Comment