VNVB - Paris

VNVB - Paris St.Cloud 3:1 (25:18 25:22 23:25 25:23)

Üleeile mängisime tervet hooaeg silmas pidades ühe üliolulise mängu Pariisi vastu. Nimelt, oli meie hooaja eel seatud eesmärgiks jõuda vähemalt kuue parema sekka, sest Nancy lõpetas eelmine aasta just kuuendana ning väidetavalt oli selleaastane tiim komplekteeritud veel tugevamaks. Kuna olime hooaja vältel saanud liiga palju lubamatuid kaotusi nn. nõrgemate tiimide vastu (nt Chamalieres, Istres, St.Raphael, Pariis), siis oli meie kuuenda koha unistusest jäänud järgi see, et pole välistatud, et lõpetame tabeli viimaste seas. See oli üsna ebatõenäoline, aga kuna vahe 8. ja 13. koha vahel oli vaid 5-6 punkti, siis ei saanud miskit välistada. Pariis on tiim, kes võitleb liigasse jäämise nimel pluss nad olid olnud nädal aega karantiinis, sest liberol ja ühel nurgal oli koroona. Kuni neljapäevani polnud üldse kindel, kas meie mäng toimub, aga kuna viimased testid olid negatiivsed, siis mäng toimus, arvasime, et lihtsalt ilma libero ja nurgata, kes pidid olema teistest kauem isolatsioonis. Ka ei olnud neid hommikuses trennis, nii et tundus meie jaoks üsna loogiline, et nad ei mängi. Aga kuna France is full of surprises, siis mängueelsel koosolekul riietusruumis ütles trenks, et kuna nende testid olid negatiivsed ja väidetavalt on nende 10päevane isolatsioon läbi sellepärast, et 10 päeva on möödas sümptomite algusest, mitte positiivsest testist, siis said nad ikkagi kuidagi mängida. Lisaks ei olnud meil meie argentiina nurka Elinat, kes päev varem oli hommikul üles tõustes mingi imeliku liigutusega talla all midagi ära tõmmanud, nii et ta ei saanud korralikult kõndidagi, nii et Maja läks tagasi oma kohale diagonaalina. Teadsime, et palju on kaalul ja vaatamata sellele, et enamus tüdrukuid siit tiimist lahkub, tahtsime me ikkagi hooaja heal kohal lõpetada. Esimeses ja teises geimis mängisime me nii ilusat võrkpalli - tüdrukud olid enesekindlad, julged, võitluslikud. Kohe kui vastased natukene hakkasid pead tõstma, surusime meie veel tugevamini. Rünnak mõlemas geimis üle 50%, mis on meie kohta ikka ulmehea number. Läksime üsna kindlalt 2:0 juhtima. Kolmandas jäime juba suht ruttu taha ja vahe aina kärises. Meie vastuvõtt läks aina kehvemaks, nii et ei saanud tempsidega mängida + nurgad ei löönud raskeid palle ära. Seisul 10:16 võtsime end lõpuks kokku ja hakkasime comebacki tegema. Saime mõned blokid ja pipe toimis hästi. Jõudsime veel seisuni 23:23, aga peale seda servisime võrku ja vastased lõid ära, nii et ees ootas elu ja surma kaaluga neljas geim. Geim kulges tasavägisemalt kui oleks tahtnud. Olime päris palju seda entusiasmi ja energiat kaotanud, mis meil oli kahes esimeses geimis ning vastased olid oma hullu kaitsega meid ära väsitanud. Saime 24:22 ette, lõime ühe jala veits auti. Õnneks teise matšpalli suutis meie kapten Rusena kuidagi vastaste side kätest auti hanitada ja need taevalikud 3 punkti olid meie. Jummel - saab nüüd hingata! Ma mängisin veits kolmanda geimi lõpus, kui olime mingi 5 punktiga taga. Ühesõnaga - lõpp hea, kõik hea ja meil on veel lootus tulla 7. kohale! Mängida on jäänud kaks mängu - kodus juba teise koha kindlustanud Beziersi vastu ning Marcq-en-Barouel, kellel on hetkel punkt rohkem kui meil, nii et veel on, mille nimel võidelda!