VNVB - Volero Le Cannet

VNVB - Volero Le Cannet 2:3 (24:26 25:22 21:25 27:25 12:15)

Juba kaks nädalat tagasi mängisime kodus Le Cannet' ehk mu armsa Liisi ja koondisetrenksi Lorenzo vastu. Esimese mängu nende vastu võitsime 3:2. Ma enam väga hästi ei mäleta, et mis seal mängus täpsemalt toimus, aga annan endast parima.

Kuna Le Cannet on uuel aastal väga vingelt mänginud ja oma mängu hästi käima saanud, siis teadsime, et tulemas on raske mäng ja õnnestumiseks pidime mänguplaanist veatult kinni pidama. Essat geimi alustasime hästi ja heade rünnakutega saime isegi mõne punktiga ette, aga mitte kauaks. Mäng kulges edasi punkt-punktis kuni lõpuni. Seisul 23:22 servisime jummala auti palli, lisaks veel rünnakuviga ja lõpuks lõi vastaste kapten pallid maha ja nii see essa geim külaliste kasuks lõppeski. Teine kulges sarnaselt esimesele - olime pidevalt 2-3 punktiga ees, aga Volero püsis meil kogu aeg sabas ja eest ära minna ei lasknud. Õnnestunud bloki ja meie diagonaali heade rünnakutega suutsime seisu viigistada. 1:1. Kolmandat alustasime väga eeskujulikult - 3:0, 9:4 ees. Vastased tegid topeltvahetuse ja vanem ning kogenum vene sidemängija pandi sisse, mis muutis nende mängupildi kohe paremaks. Lisaks meilt mõned ebaõnnestunud madalad tõsted, mille lõime blokki ja juba leidsime ennast 10:13 kaotusseisust. Saime mängu tagasi, viigistasime 15:15, kuid siis ei löönud ise ära ja üldse jäi rünnak kuidagi lahjaks, nii et jäime 15:19 taha, millest piisas Volerole geimivõiduks. 21:25. Neljas oli tõeline thriller. Mida paremini hakkasime meie kaitses palle üles tooma, seda paremini hakkasid ka vastased mängima. Meie vastuvõtt muutus üsna kehvaks, aga suutsime ikkagi hoida kenasid numbreid tablool. Saime 18:15 ja 20:18 ja veel 22:21 ette, aga siis meie kaptenilt rünnakuviga, vastastelt kaks blokipunkti ja oligi Volerol kasutada kaks matšpalli. Saalis jäi üsna vaikseks ja tundus, et 1:3 kaotus on tõsiasi, kuid nagu naiste võrkpallis ikka, üllatused ei hüüa tulles. Vastased servisid auti, siis lõime ise ära, siis jälle lõid vastased ära, siis jälle meie ning lõpus Emilylt kaks vinget blokki ja ees ootas viies geim. Tõeliselt hea emotsiooni pealt läksime seda viimast geimi mängima, aga tundus, et vastased olid seekord natukene agressiivsemad, sest seisult 10:10 nad meile enam lootust ei andnud ja näitasid meile, kes seekord parem oli :) 

Ise mängisin vähe, mõnes geimis natukene, tõin ühe punkti. Peale mängu rääkisime mu nunnu Liisiga ka natukene juttu ja Lorenzolt sai natukene koondiseplaanide kohta uuritud.