VNVB - Venelles

VNVB - Venelles 0:3 (16:25 11:25 19:25)

Eelmisel reedel mängisime koondise jõutreeneri Alessandro tiimi Venellesi vastu, kellelt sügisel saime kodus kindla 0:3 paki. Kuna see oli üks kiiremaid ja koledamaid kaotuseid, siis arvasime, et enam hullemaks minna ei saa ja tõsimeeli lootsime, et anname neile seekord hea lahingu. Reaalsus oli hoopis teine... Alustasin põhis. Seis oli 1:5 ja ma ei olnud veel palli kordagi puutuda jõudnud, kui juba pidime time-outi võtma, mis ilmselt ilmestab mis meeleolu platsil valitses. Hommikuse trenni heast tujust ja võistlusvaimust polnud enam mitte midagi järel. Viga vea järel. Pead vajusid aina rohkem norgu. Essa geim kindlalt 16:25 kodutiimile. Teine kiskus juba natukene piinlikuks - me olime taga 9:20. No mitte midagi ei tulnud välja. Vastased ainult lustisid - ässad, ilusad rünnakud, blokid. Neid oli hea vaadata. Jõhker 11:25. Me vist nii vähe punkte pole kelleltki saanud. Kolmandas jätkus meie tampimine. Lõppskoor natukene parem kui testes geimides, aga ohtlikud ei olnud me Venellesi jaoks kordagi. Kindel 0:3. Siuke tunne, et see mäng oli enne läbi kui alata sai. One hour with shower. Oleks nagu restarti tahtnud, sest siuke tunne oli, et me lihtsalt magasime mängu maha. Statistika räägib ka enda eest - meie efektiivsus -5, neil +48. Meil üks blokk, neil 14. Ässad 1 vs 8.  Ma mängisin umbes pool mängu - 12st 6 lõin ära ehk rünnak 50% ja servi panin ka julgelt, aga ega need minu õnnetud kuus punkti ei aidanud meid kuskile.  See oli nii kurb ja kiire mäng, et ega arutada või analüüsida ei olnud selle kohta enam midagi.