VNVB - Venelles

VNVB - Venelles 0:3 (18:25 20:25 26:28)

Teisipäeval mängisime järgi mängu meie koondise jõuksitrenksi Alessandro tiimi Venellesi vastu, mis novembri alguses koroonapiirangute tõttu ära jäi. Venelles on paberil üks paremini komplekteeritud tiime üldse siin liigas, aga viimasel ajal on nad saanud nii mõnedki üllatavad kaotused. Nad olid tabelis kohe meie kannul, nii et see matš otsustas, kes neljandat kohta edaspidi hoidma hakkab. Võtsime mängu väga tõsiselt, sest teadsime, et nad ei ole oma parimas vormis (üks põhinurk alles tuli vigastusest tagasi, põhidiago ei mängi), neil on selja taga kolm viiegeimilist mängu ning meil on ikkagi kodusaali eelis. Venelles alustas julgelt ja pani meid kohe surve alla. Mängisid suurepärast kaitset ning seejärel realiseerisid ise rünnakud ära. Ega me neile lähemale kui 2-3 punkti ei jõudnudki ja lõpus tegime veel ise sada viga, nii et üsna kindel 25:18 neile. Teise geimi alguses suutsime natukene hambaid näidata, aga see oli vaid korraks. Nad panid meid oma rünnaku ja blokiga ikka üsna kiirelt paika ja meie võitlusvaimust ei olnud enam suurt järel, nii et me olime juba kindlalt 5-6 punktiga pidevalt taga ja lõpuks geim ka neile. Kolmandaks võtsime ennast ilusti kokku ja saime väikse edumaa sisse (11:7). Siis meilt serviviga ja peale seda hakkas vanker jälle mäest alla veerema - olime blokis täiesti kinni ja meie serv võeti mängleva kergusega vastu. Nemad skoorisid lihtsalt, meie pidime hullupööra vaeva nägema, et see pall põrandale jääks. Geimi lõpp. 22:22. 24:23 meile. Meil oli kasutada peale seda kolm geimpalli - üks diagole, üks Rusenale, üks mulle. Keegi ära ei löönud, nii et lõpuks lõi vastane ja tablool vahtis hädine 0:3. Kes oli kurb, kes oli vihane, aga enam polnud midagi teha. Magasime kõik oma võimalused maha ja saime haledalt kodus tappa. Ma vist sain korra essas geimis diagona sisse (ei mäleta mis tegin) ja kolmanda lõpus nurgana. Täitsa okei vastuvõtt oli, aga no kurat, ühtegi palli maha ei saanud. Oleks kasvõi selle geimpalli suutnud ära lüüa, oleksime neljandas geimis ja võib-olla ma saaks seda postitust lõpetada rõõmsamates toonides, aga seekord nii ei läinud. Natukene rääkisin lõpus veel Alessandroga juttu ja õhtul vaatasime Albertiga filmi lohutuseks :)