Challenge Cup: VNVB - THY Istanbul

VNVB - THY Istanbul 0:3 (21:25 21:25 19:25)

Kuna eurosari toimus koroona tõttu "mullis" nelja tiimi vahel, siis 1/16 võitjad mängisid järgmisel päeval omavahel veerandfinaali. Meie vastaseks oli tugev Istanbuli tiim, kelle nimisponsor on Turkish Airlines ja kes sõitsid siia Hispaaniasse koos kahe meestetiimiga tšarterlennuga. Nende tiimi nimekirjas on mitmeid mängijad, keda muidu oled harjunud telekast vaatama - USA koondise side Carlini ja nurk Kingdon, Türgi koondise noor "hull" nurk Karakurt ja ka Puerto Rico koondise üks põhiründaja. Lisaks olid nad hiljuti võitnud 3:2 Vakifbanki, mis on Euroopa üks tugevamaid klubisid, nii et ma ütlen ausalt, et ega ei olnud lihtne minna siukse tiimi vastu mängima, sest nad olid eelmisel päeval võitnud Rumeenia tiimi vastu esimese geimi 25:5 ja no siuksesse häbisse meie kohe kindlasti ei tahtnud jääda. 

Alustasime tegelikult päris hästi ja püsisime alguses neil kannul. Kuskil alates 10ndast punktist tekkis mingi frustratsioon, sest meie löödud pallid ei jäänud maha ja hakkasime võtma mõeldamatuid riske, mis enamus lõppesid lihtsalt veaga. Teadsime, et peame olema kannatlikud, sest nad on tõesti väga hea tiim, eriti kaitse-blokk, aga kõik tahtsid minna ise punkte tegema. Olime pikalt taga (6-7 punktiga), aga tasa ja targu tulime natukene järgi ja lõpuks täitsa kena 21:25. Teises oli mäng palju tasavägisem ja ka vastased hakkasid vigu tegema, eriti servil. Püsisime neil kannul ja mängisime kohati nagu võrdne võrdsega, aga tundus, et meil jääb eneseusust natukene puudu. 21:25. Kolmandas olime jälle üsna pikalt taga ja energiat oli platsil vähe, tõenäoliselt olid paljud mängijad väga väsinud eelmisest päevast + eks me teadsime, et Istanbuli tiim on meist ikkagi piisavalt üle, kuid sellegipoolest oleksime pidanud naaaatukenegi rohkem võitlema ja pingutama, sest mulle tundus, et türklased natukene alahindasid meid ning geimivõit ei olnud meil tegelikult üheski geimis  kaugel. Lihtsalt neil oli Karakurt, kes lõi otsustavatel hetkel need lae alla tõstetud pallid ära - meil sellist mängijat ei ole. 19:25. Ma läksin sisse essa geimi lõpus ja jäin kuni mängu lõpuni. Mentaalselt on mul selliste tugevate tiimide vastu palju kergem mängida, sest nende vastu tuleb mängida täiega ja mitte pissutada. Tuli täitsa normaalselt välja isegi - 10 punkti. Aga mis peamine - esimest korda üle mitme kuu ma tõesti nautsin võrkpalli mängimist ja platsil olemist. Seda tunnet ei olnud ammu enam tundnud. 

Sellega meie euroteekond lõppes, aga eesmärk sai täidetud ja jõudsime nii kaugele, kui meie tase kannatas. Viimasel õhtul sõitsime taksodega Las Canterase randa, mis on peamine turismipiirkond. Läksime kogu tiimiga ühte mereandide restorani, kus ma sõin oma elu kõige paremat pastat ja jõime imehead sangriat. Rääkisime juttu ja mängisime siukest mängu, kus pidi oma riigi vanasõnu või ütlusi tõlkima inglise keelde. Kuna eesti keeles on neid nii palju, siis ma tulistasin ikka korralikult :D Hommikul oli hotellist väljumine juba poole 5 paiku, nii mõnigi magas sisse, aga õnneks jõudsime ikkagi ilusti lennukile. See reis kestis meeletult kaua, sest meil oli mõnetunnine ümberistumine Barcelonas, Pariisi jõudsime alles kella 5 paiku õhtul, aga kuna linnast väljasõidul olid megaummikud, siis me jõudsime alles päris hilja õhtul Nancysse. Ühe tiimika pagas koos tossude ja võistlusvormidega on siiani kadunud, aga õnneks kõik muu läks ilma viperusteta.