VNVB - Saint Raphael

VNVB - Saint Raphael 3:2 (25:16 25:17 25:27 21:25 15:7)

Reedel mängisime minu endise koduklubi Saint Raphaeli vastu, kus ei olnud alles mitte ühtegi mängijat, kellega ma kolm aastat tagasi koos mängisin. Küll aga oli nende side Margaux, kellega ma mängisin koos Tervilleis, nii et üks tuttav nägu ikkagi teisel pool võrku oli. Alustasin põhis. Esimesed kaks geimi mängisime nagu kulda - lendasime kohe täiega peale, ei lasknud nende diagol ega nurkadel lammutama hakata ega emotsiooni ülesse saada, sest see on nende kõige tugevam relv. Kõik olid ilusti mänguplaani ära õppinud ja taktikaliselt nad millegagi meid ei üllatunud, nii et ma ütleks et meie selle hooaja kõige parem esitus siiani. Kolmandas alustasime ka hea hooga, juhtisime geimi keskel 17:13, aga siis tehti paar halba otsust, mõned rumalad löögid võrku/outi, serviviga ja nii see viigiseis tuli. Meil tegelikult oli matšpall ka seisul 24:23, mida me ära ei löönud. 24:24. Vastased lõid ära. 24:25. Lõime ise ära, aga siis tegime servivea ja peale crazyt pallivahetust said vastased ikkagi selle geimi endale. Kuradi kahju oli. Ma mängisin seisuni 8:7 vms, siis pandi Rusena sisse. Trenks põhjandas seda sellega, et ma polnud piisavalt enesekindel. Kui nii siis nii. Neljandas olid näod mossis ja eriti pingeliseks mäng ei läinudki. Viiendas õnneks õnneks tassis supermängu tegev Karin meid ikkagi võiduni ja vähemalt 2 punkti saime tabelisse, kuigi sellise kurva punktikaotusega polnud rahul keegi. Saime kiire peapesu ja ega tegelikult oli pigem kaotuse kui võidu tunne. Oleksin tahtnud ise tiimi rohkem aidata, aga mind rohkem sisse ei pandud, nii et mul eriti midagi kahetseda tegelikult ei ole (6 punkti, +6). Läks nagu läks. Pärast mängu rääkisin natukene oma armsa Margaux'iga ja Albert oli mulle õhtusöögi teinud ja vaatasime terve õhtu filmi, nii et väga kaua nukrutseda ei viitsinud :) Uus mäng juba teisipäeval!