VNVB - Nantes

VNVB - Nantes 1:3 (23:25 25:18 21:25 13:25)

Eelmisel laupäeval mängisime oma hooaja esimese kodumängu Nantesi tiimi vastu, kes on olnud viimased aastad Prantsusmaa liigas alati vähemalt kolme parema seas. See aasta on nad ka väga konkurentsivõimalised, aga ei mitte midagi üle mõistuse, nii et me läksime julgelt neile lahingut andma. Esimeses geimis olime pigem tagaajaja rollis ja tundus, et geim hakkab käest libisema, kuid tegime lõpus korraliku comebacki ja meil olid omad võimalused, aga napilt 23:25 siiski külalistele. Teises geimis mängisime julgelt ja enesekindlalt ja tasuks geimivõit. Kolmandas said vastased päris tubli edu geimi keskel sisse (18:11), vaikselt vaikselt tulime järele, aga päris järgi me enam ei saanud. Neljas oli lihtsalt eht saun. Me tegime kõikvõimalikud vead ise ära, nii et see lõpp läks lõpuks üsna koledaks ja saime korralikult tappa. Essa mäng kodus 1:3 lutti. Ühest küljest pole hullu, sest Nantes on hea tiim ja häbisse kindlalt ei jäänud ja essa kodumäng võib-olla  natuke rabe ka, aga teisest küljest paganama kahju, sest me ei olnud tegelikult halvem tiim kui nemad ja ma usun, et kui me oleks mänginud nii nagu me tegelikult oskame, siis oleks see tulemus teistsugune. Ma ise eriti palju mängida ei saanud - essa geimi lõpus tulin veits tulekahju kustutama. Üks võrgupealne pall, üks löök kahe pealt ja üks äss, lisaks veel minu servist üks ületulev, millest saime kohe punkti, lõin kuue pealt ühe pipei ka ära, aga vastased võtsid videokorduse ja tuli välja, et ma olin ülivähe üle joone olnud. Viimane pall kukkus platsi keskele maha, sest ma arvasin, et side läheb võtma, aga tegelt jooksis ta juba etteliini ära, sest arvas, et mina võtan selle palli, nii et see viimane punkt oli täielik minu pang ja maksis meile geimi. Kolmanda lõpus mängisin ka veits, aga olime juba kindlalt taga. Neljandas alustasin, lõin ühe palli blokki ja ühe lühikese diago outi, nii et sain ülejäänud geimi varukasti nautida. Lõpuks vist kuus punkti vms. Üsna mõru maik jäi sellest õhtust, aga õnneks olid mul maailma kõige toredamad fännid tribüünil ehk mu armas peika Albert, minu kasuemps Anu ja Belgiast kohale sõitnud Hanna, nii et raske oli nukrutsema jääda. Õhtul hängisime mu korteris ja mängisime lauamänge.