VNVB - Chamalieres

VNVB - Chamalieres 1:3 (14:25 14:25 27:25 20:25)

Eelmisel laupäeval mängisime Chamaliersis oma kolmanda mängu sellel hooajal. Mõned nädalad tagasi Nancys toimunud sõprusturniiril õnnestus meil neid 3:1 võita, aga sõprusmäng on ikkagi sõprusmäng pluss Chamaliersi saal on korralik karukoobas, nii et teadsime, et ees on ootamas väga raske lahing. Esimesed kaks geimi oli korralik külaliste (loe: meie) tapp. Meid pandi ikka korralikult paika. Chamalieres pani kaitses hullu, kogu aeg oli meie ründajatel kaks blokki ees ja nad lugesid absoluutselt kõik meie käigud läbi. Me olime nagu peata kanad - kuskilt ei olnud lahendust võtta. Korra kui mängisime paremini, tümitati meid jälle maatasa. Teine geim oli eriti nukker - me lõime 45st tõstest ära kaks palli kogu tiimi peale. Peale teist geimi üritas trenks meid kurjaks ajada, et me natukenegi hakkaks võitlema ja tundus, et toimis, sest kolmandas juhtisime pigem meie ja kuigi eduseis 24:22 muutus kiirelt 24:24ks, siis lõpuks suutsime selle raske geimilõpu enda kasuks pöörata. 2:1. Neljandas olime taga vist 6:1, aga suutsime mitu pikka pallivahetust võita ja peaaegu viigistada - 11:12. Ja siis ma ei teagi, mis juhtus. Serv ei olnud super hästi käes ja isegi kui oli, siis me ei löönud palli maha ja lõpuks lõid vastased ja nii see vahe aina kärises. 18:12 oli vist järgmine seis vms. Saime natukene lõpus järele, et päris piinlik see skoor ei olnud, aga ikkagi piisavalt, et häbi silmas 1:3 kaotusega koju tulla. Ma mängisin umbes 1,5-2 geimi, sain mõned blokid ja ühe pipei skoorisin, aga no eesliinist ei löönud ühtegi palli ära. Tõesti kadestusega vaatasime, kui hästi vastased kaitses uhasid. Ma ei usu, et neil sellel hooajal veel siukest hullu mängu tuleb, kus peaaegu kõik toimib nagu valatult - rünnak, blokk, kaitse. Väga halb tunne oli pärast mängu - tühi, kurb. See oli täielik ärakukkumine absoluutselt kõigi poolt, sest meie tiimi rünnakuprotsent mängu lõpuks oli 18, mis on ikka üle mõistuse madal. Aga mis siin ikka - tuleb teha järeldused, korralikult trenni ja reedel Istresile kodus näidata, kes on peremees ja loodetavasti hakkavad asjad jälle ülesmäge minema ja see oli tõesti üks kohutavalt halb laupäeva õhtu.