Juba peaaegu kuu aega tagasi tuli mu esimese kodumängu ajaks meile külla mu armas koondisekaaslane ja väga hea sõbranna Hanna Pajula, kes mängib Belgia meistriliigas. Neil olid vabad päevad ja ta otsustas tulla nädalavahetust minu, Anu ja Albertiga Nancysse veetma. Hanna jõudis reede õhtul, nii et me mängisime natukene meie juures lauamänge, aga tuttu panime ta Anu ja Danijeli korterisse, sest seal on rohkem ruumi kui minu väikses korteris. Kuna mängupäeval on mul üsna kindel rutiin, siis olid nad terve laupäevase päeva Anuga ja õhtul tulid mu mängu vaatama. Peale mängu mängisime neljakesi (mina, Albert, Anu ja Hanna) lauamänge ja rääkisime juttu. Pühapäeval sõime kõik koos ühe mõnusa prantsusepärase hommikusöögi Anu juures koos quicheide ja tartlettidega ning läksime Alberti ja Hannaga Nancy kesklinna jalutama (Anul oli endal mäng Luksemburgis). Stanislasi väljakule, mis on Euroopa üks ilusamaid keskväljakuid, oli üles seatud siuke väike aed-linnak erinevate taimede ja väikeste majakestega, kus sees nägi erinevaid kivimeid. Natukene jalutasime seal ringi ja tegime mõned ägedad pildid. Siis läksime kesklinnas olevasse suurde parki ja jalutasime seal ringi, vaatasime paabulinde, kes hüppasid ühest aedikust teise, nägime ahve, kitsi ja jäneseid. Kuna kõhud olid natukene tühjad ja vihma hakkas sadama, siis jalutasime Starbucksi, kus igaüks võttis enda lemmikkohvi ja kiire snäki. Seal jutustasime ja lebotasime päris kaua. Enne koju tulekut tahtsid "lapsed" McDonaldist midagi, nii et haarasime sealt õhtusöögi endale ja läksime minu juurde, kus tegime mõned videod Hanna TikToki, mängisime kaarte ja tegime whisper challengeit, mis lõppes kõht kõveras naeruga. Albert eksponeeris meile oma DJ ja tantsuoskusi ka ning lõpuks oligi kell niipalju, et Hanna läks Anu juurde tuttu ja sealt hommikul tagasi Belgiasse. Väga äge ja naerurohke nädalavahetus oli ! :)
Albert pani meie seiklustest kokku ägeda video, mida saab näha siit: https://www.youtube.com/watch?v=URnuxumf310
Paar nädalat tagasi oli meil Nancy kesklinnas asuvas kunstimuuseumis pildistamine meie tiimi kalendri jaoks. Ma pole varem üheski kalendris olnud, nii et see oli täiesti uus kogemus mu jaoks. Kui tavaliselt teevad naistetiimid kalendrid, kus mängijad on väga üleslöödud või siis väga vähestes riietes, siis meie kehastusime üleni mustas "kunstiröövliteks". Mulle see sobis, sest sai natukene akrobaatikat teha ja ei pidanud poosetama ja naeratama. Kes soovib rohkem näha, ostab meie kalendri ;) Eks ma annan teada, kui see lõpuks valmis on.
Üle-eelmisel nädalavahetusel käisime Albertiga Metzis outlettides, sest härrale oli vaja jopet ja jalanõusid sügiseks. Ega ma ka päris tühjade kätega õnneks ei jäänud. Plaan oli veeta päev poodides ja õhtul jalutada Luksemburgis ja minna Anu mängu vaatama, aga kuna meie shopping venis üsna pikaks, siis me lõpuks jalutama ei jõudnudki vaid läksime otse poodidest Anu mängule, mis oli tegelikult isegi pärast huvitav, vaatamata sellele, et nad klohimisid vastaseid korralikult. Pärast rääkisime Anu ja Merliniga juttu, kes mängib ka Anu tiimis, ning sõitsime õhtuks tagasi koju. Pühapäeval käis Albert esimeses disci trennis, sest ta sai eelmisel nädalal oma korvi ja kettad kätte, nii et vaatasime mõned lähedalasuvad kohad üle, kus ta saaks trenni teha. Võtsime pagarist lõunasöögi kaasa ja tegime ilusas sügises metsas mõnna pikniku ja jalutuskäigu, kus ma sain kuldse retriiveri kutsikat paitada, nii et mu päev oli korras.
Eelmisel laupäeval oli meil õhtu vaba, nii et käisime neljakesi ühel toredal õhtusöögil - mina, Albert, Anu ja Anu peika Danijel. Kõik neli võtsid steigi ja tundus, et igaüks jäi oma söögiga rahule. Kuna koroona on päris hulluks läinud siin Prantsusmaal, siis kehtestati ka meie piirkonnas liikumiskeeld õhtul 9st hommikul 6ni, nii et kella 9ks olime juba dinnerilt kodus.
Pühapäeval läksime peale mu trenni Anu ja Tannu juurde, kus vaatasime Inxu mängu Kuusamo vastu ja õhtu lõpetasime õudukaga.
Kuna koroonajuhtumite arv Prantsusmaal on juba 50 000 ringis, siis kehtestati alates reedest üleriigiline lockdown ehk kodust väljas võib käia ainult mõjuval põhjusel - tööle/kooli/poodi/apteeki/kohtusse minek, pereliikme aitamiseks, lennujaama/teise riiki reisimiseks või ühetunniseks jalutuseks/jooksuks/koeraga väljas käimiseks mitte kaugemal kui 1km su kodust. Alati peab kaasas olema paber või apis täidetud vorm, kuhu sa paned kirja enda andmed, mis põhjusel välja lähed ning kuupäev-kellaaeg. Kõik restoranid, jõusaalid, kohvikud, poekesed on kinni. Minu jaoks on see natukene ebameeldiv, et siin need reeglid nii karmid on. Põhimõtteliselt alati välja minnes vaata selja taha, et keegi sind käeraudades kartsa ei viiks :D Minu elu nii palju sellest ei muutu, sest trenni saame teha tavapäraselt ja ega me ju väga kuskil linna peal litutamas ei käi, aga eks see teadmatus ja infovaegus tekitab veits stressi pluss Alberti trennitegemiseks peame olema leidlikud. Reedene mäng toimus ilma publikuta ja tavapärase kella 8 asemel kell 6, et kõik ikka kella 9ks koju jõuaks, aga homme, esmaspäeval, otsustatakse kas liiga jätkub ilma publikuta või pannakse pausile. Teisipäevane mäng Marcq-en-Baroeuli vastu toimub kindlalt, aga laupäevane mäng Venellesi vastu lükatakse suure tõenäosusega tulevikku.
Comments
Post a Comment