See nädal on olnud natukene huvitavam - esmaspäeval oli kiire pildistamine kodulehekülje jaoks, kolmapäeva õhtul oli meil lähedalasuvas golfiklubis tiimi miiting, kus meile räägiti ära kogu klubi struktuur, tähtsamad isikud, logistika, reeglid, traditsioonid jne. Väga palju kasulikku infot sai ja oli aru saada, et klubi tõesti pingutab, et aina professionaalsemaks ja paremaks saada. Natukene mängisime golfi ka, milles ma kõige teravam pliiats endiselt ei olnud.
Reedel oli meie esimene sõprusmäng Mulhouse'i (mitmekordne prantsuse meister) vastu. Mängisime St.Die's, mis on meist umbes 1h kaugusel. Kuna trennis oleme kohati päris head mängu näidanud, siis ega ma seda ei kartnud, et nad meid maa alla tümitaks, aga juba üsna algusest peale panid vastased paika, et kes siin peremees on. Üks asi on trennis mängida, teine asi on mängida tiimi vastu, kes on (hetkel) sinust peajagu üle. Vahepeal oli ikka palju rabedust ja peata olekut, aga õnneks kõik võtsid rahulikult ja mida geim edasi, seda paremini hakkasid meil asjad välja tulema. Mulhouseile oli see vist juba mitmes treeningmäng ka pluss nad alustasid kaks nädalat varem preseasonit, nii et ma loodan, et keegi sellest 0:5 kaotusest ennast häirida ei lase, sest tegelikult on tore, et me nii hea tiimi vastu mängida saime. Kui oleks mõnele nõrgemale tiimile ketuka andnud kohe esimese mänguga, siis tead äkki hakkamegi arvama, et me olemegi liiga head :D Alustasin põhis, aga nagu ikka, siis esimesed geimid tuli natukene pissutada. Mingeid imelikke palle läksin täiega lööma ja kiireid palle hanitasin. Classic. Trenks ütles ka, et mida ma põen, et suva kuidas läheb täna ja et mulle on vaja lihtsalt enesekindlust. Neljandaks geimiks läksin tagasi ja siis läksin juba palju julgemalt mängima. Ei skoorinud rünnakul nii palju, aga ma olin õnnelik oma vastuvõtu üle. See protsent vast ei olnud teab mis kõrge, aga minu jaoks oli oluline, et ma olin enesekindel ja aitasin teist nurka. Ühe killer bloki sain ka, ässasid ei löönud. Ma statti ei ole näinud, et mis seal need numbrid lõpuks olid, aga vastaste rünnak oli ikka teisest maailmast. Kaitses panid ka vingelt. Respect. Üleüldiselt oli mõnus tunne ja ma täitsa nautisin mängimist, mis peakski ju tegelikult selle spordi juures kõige tähtsam olema :)
Kuna nädalavahetus on vaba, siis läksime tiimiga reede õhtul kesklinna õhtusöögile. Ma võtsin ühe ägeda marjase kokteili ja burksi, sest seal restos oli üsna kehva valik ja mingisugune salat võib wrap mind ei kõnetanud. Rääkisin palju usakatega nende eelmistest klubidest ja tiimikatest. Paar tundi istunud, võtsime kõrvalolevast gelatokohvikust Amorinost jäätised, sõime need seal kambakesi ära ja siis mina, Elina (Argentiina nurk) ning Zoe (libero) läksime koju, sest grannyd olid väsinud, teised tegid kuskil ühe dringi veel.
Eile käisime Anu ja Danijeliga Saksamaal Zweibrückenis shoppamas, kus oli outlettide küla. Minu suurim eesmärk oli minna Nikei outleti ja rahulikult seal oma aeg võtta, aga seal oli konstantselt terve päeva jooksul mingi sajapealine järjekord, nii et ma lõpuks ei jõudnudki sinna. Nuuks. Õnneks siin meie lähedal Metzis on ka Nikei outlet, nii et tuleb siis lähiajal sinna sõita. Koroona tõttu pidi igalpool maski kandma ja poodi lasti vähe inimesi, mis oli üsna tüütu, sest pool meie päevast läks järtsis seismisele. Ma väga palju raha ei raisanud - sain ühed mugavad suvised sandaalid, ägeda t-särgi ja The Body Shopist igast hästi lõhnavat manti. Õhtul tegime Anu ja Tannu juures pitsat ja vaatasime natukene telekat ja nii see pikk päev läbi saigi.
Täna hommikul magasin ennast rahulikult välja, tegin süüa, koristasin natukene ja sõitsin siis trammiga linna, kus käisime Anuga jalutamas ja laadal. Jutustasime niisama ja tegime mõned pildid. Võtsime Starbucksist mulle külma kohvi ja läksime nende juurde filmi vaatama. Suht lebo päeva tegime, sest alates homsest on mul hull nädal - teisipäeval sõprusmäng esiliiga tiimi vastu, reedel sõidame Šveitsi, et mängida kaks mängu Anu extiimi SmAeschi vastu.
Comments
Post a Comment