Kuna meie ööbimine Santorinil oli seekord Thiras ehk saare "pealinnas", siis saime lõpuks näha ka saare tõelist ilu ja nautida vaateid, mille pärast siia saarele tullakse. Ja ma ütlen teile - jutud Santorinist ei ole ülepaisutatud. Need vaated ongi hingematvad. Ma oleks võinud seal tunde istuda ja lihtsalt vaadata merd ja vulkaanilisi saarekesi ja saare armsaid külakesi ja reljeefset maastiku. Hommikukohv oli täpselt kaldeera peal olevas kohvikus - midagi rohkemat ei osanud tahtagi. Natukene saime jalutada, tegime pilte ja iga sammuga veendusin, et ma pean siia kindlasti tagasi tulema ja nägema kõike, mis seekord nägemata jäi!
Comments
Post a Comment