Pannaxiakos - Aris

Pannaxiakos - Aris 1:3 (19:25 31:29 20:25 21:25)

Laupäeval mängisime üliolulise mängu Thessaloniki tiimi Arise vastu, kes on tabelis täpselt meie taga ning soovib ka poolfinaali jõuda. Nad on mitmetele tagumistele tiimidele kaotanud punkte, aga meiega mängisid novembris nagu kulda ja kaotasime kodus 0:3. Valmistusime mänguks väga-väga hoolikalt, sest tegemist oli üpris kriitilise matšiga. Esimest geimi alustasime natuke loiult ja aeglaselt. Serv oli käes, aga rünnakuid maha ei saanud, samas kui vastaste vastuvõtt oli 20%, aga ründasid meist paremini. Jälle palju vigu (4 serviviga, 3 rünnaku, kokku 9) samas, kui vastased tegid ainult kolm kogu geimi peale. Esimene kindlalt 19:25 tappa.  Teises mängisime palju paremini ja juhtisime terve geimi 2-3 punktiga, kui tekkis üks pikem servivastuvõtu mõõn. Nende serv ei olnud midagi nii ohtlikku, aga meilt mitu lubamatut ülepalli. Geimi lõpp oli tõeline thriller - päästsime mitu geimpalli ära ja samas jätsime ise mõned realiseerimata. Mõlemad tiimid pingutasid kaitses täiega, Ellen lõi mitu olulist palli nurgast ära. Saime raskelt selle geimi kätte, aga meie diagol Dessal läks hüpekas, nii et kolmandas alustas diago kohalt Pinelopi, senikaua kuni diago hüpekat teibiti. Ei tea, kas oli mingisugune pingelangus, et saime selle geimi kätte, üldine väsimus või tõesti mõjutas diago puudumine, aga kolmandas ei sujunud see mäng alguses üldse. Blokk-kaitse praktiliselt null. Vastaste nurk ja diago lõid pmst kõik ära, mis ette anti ja me ei suutnud neid kuidagi pidurdada. Kolmas geim ka üsna kindlalt vastastele. Neljandas olime ka tagaajaja rollis, aga geimi keskel suutsime mitu olulist pikka pallivahetust võita, mis vähendas vahe kahele punktile, aga siis tegime ise kohe mõne lolli servi- või rünnakuvea ja kõik see raske töö oli lihtsalt jälle raisus. Natukene kahju, sest meil olid omad võimalused Arisele järgi jõuda ja mäng ümber pöörata, aga samas respect vastaste usa nurgale ja bosnia diagole, kes lihtsalt kahekesi tegid selle mängu ära. Vast üks halvemaid kaitse-blokk mänge meie poolt. Eile vaatasime videot ja vastastel oli neljandas geimis vastuvõtt 78% ja rünnak 62% - 22st tõstest lõid nad 18 korda ära, mis tähendas seda, et me mängisime ainult neli korda kaitses geimi jooksul. Kusjuures nad tegid neljandas kuus rünnakuviga, mis on päris suur number, aga saime ikkagi kindlalt tappa. Numbrid ei valeta - päris masendav. Lõpuks 1:3 ja sõitsime koju tühjade kätega. Kuradi kahju oli sellest mängust, oleks võinud kasvõi ühe punkti kätte saada. Statti vaadates ei saagi aru, et nii kindlalt tappa saime (vastuvõtt 47%, rünnak 45%, 9 ässa vs 4 vastastel, 9 blokki vs  2 vastastel), aga suur vahe tuli nende rünnakul negatiivse vastuvõtu korral - 61%. See on midagi müstilist. 

Endal olid väga kahetised tunded peale mängu - 20 punkti, +17, 5 ässa, et esimene normaalne mäng sellel aastal minult. Panin hüppelt servi julgelt ja tuli üllatavalt hästi välja, rünnakul ka enesekindlam, vastu sain võtta ainult 10 korda, 80% nii et okei. Samas - kaitses ja blokis oleksin kindlasti paremini saanud mängida ja lõppude lõpuks on kaotus ikkagi kaotus. 

Sellel laupäeval mängime kodus Markopoulu vastu, kes on ka väga hästi mänginud hooaja teises pooles, aga ellujäämiseks vajame kindlasti punkte. Alustasime hooaja teist poolt neljandalt kohalt, nüüd oleme kolme kaotuse tõttu kuuendad, nii et seis on kriitiline ja ees ootavad üliolulised nädalad. Pöidlad pihku! :) 

Mäng järelvaadatav: https://youtu.be/7n_1bClftZs