Ma olen Naxosel olnud sellel aastal vaevu kolm nädalat, aga juba on päris palju asju muutunud, nii et ma annan väikse ülevaate, mis meil siin tiimis toimub.
UUS DIAGONAAL
Meie Peruust pärit diagonaali Carlaga, kes liitus mäletatavasti tiimiga alles teiseks liigamänguks oktoobri lõpus, otsustati leping lõpetada. Eks seal vast oli mitmeid erinevaid põhjuseid, mida ma siin lahkama ei hakka ja lihtne ei olnud see otsus kellelegi, aga õnneks leidis Carla endale uue klubi Rumeeniast ja ma loodan, et tal läheb teine pool hooajast paremini. Uueks diagonaaliks on ameeriklanna Dessaa Legros, kellega on siuke naljakas lugu, et ta alustas hooaega hetkel tabelis viimasel kohal olevas Illioupolis, kellega meie mängisime detsembris. Teadsime, et ta peaks olema võistkonna kõige parem mängija, aga kui vastased saabusid Naxosele, siis teda polnud. Tuli välja, et kuna palk oli põhimõtteliselt septembrist saamata, siis ta lõpetas mängimise selle klubi eest. Ilmselt siis meie klubi haaraski võimalusest hoida kokku sõidukulude pealt ja võtta tiimi ründaja, kes on juba Euroopas ja ka treeneritele tuttav. Ühesõnaga - Dessaa sõitis meiega 3.jaanuaril Naxosele ja on meiega nüüd tublilt trenni teinud. Kadestamisväärselt hea hüppaja. Ootan põnevusega, kuidas ta meid Olympiacose vastu aitab ja kas minu ning Elleni koormus väheneb.
TEINE SIDE
Paar nädalat tagasi lahkus meie Küproselt pärit teine side Stella. Tal oli juba pikemat aega probleeme parema õlaga, nii et terve detsembri ta põhimõtteliselt ei mänginud ega treeninud, sest loodeti et puhkust andes läheb seis paremaks. Aga ei läinud. Ta käis mitmete arstide vahet ja lõpuks ütlesid kõik talle sama asja - operatsioon. Kuna uusi kreeklasi enam nimekirja lisada ei saanud ning välismaalaste limiit on meil täis, siis ei jäänudki muud üle kui mängida ühe sidega.
MINU HÜPEKAS
Nagu mul on ka varasematel aastatel mõni idiootne vigastus olnud, siis ei pääsenud ma ka sellel hooajal. Meie kolmandal trennipäeval, 6.jaanuaril, mängisime õhtuses trennis soojenduseks käsipalli, mis mulle alati väga palju pinget pakub. Meie tiim läks ründama ja ma jäin kuidagi enda väljakupoolele unelema, kui nägin, et minu tiimis olev Eva hakkab skoorima. Kuna värav ei lähe arvesse, kui kõik meie mängijad pole vastaste väljakupoolel, siis tegin ühe ülihelikiire sammu vasaku jalaga üle keskjoone ja ops - hüpekas käis korra väljapoole. Kuna valu oli ikkagi päris arvestatav ja jalg läks veits paiste, siis ütleme nii, et ma olin ikkagi üsna tujust ära. Mitte niivõrd selle valu või jala pärast, vaid lihtsalt kuri enda peale, et no kuidas keegi saab nii idikaid asju teha endale. Tavaliselt läheb hüpekas, kui hüppad kellegi teise jala peale või maandud valesti vms. Aga ma lihtsalt astusin. Ise. Üksinda. 3 meetri raadiuses ei olnud mitte ühtegi inimest. Niisiis ma veetsingi esimese trenninädala kodus. Tegime kaks korda päevas füsioga teraapiat ja massaaži. Natuke läks siniseks ka, aga ei midagi hullu. Sain kohe enda jala peal kõndida, aga treppidest käimine oli vaevarikas. Õnneks jalg paranes üsna hästi ja reedel juba sõitsin jõuksis ratast ja tegin ülakehale harjutusi. Esmaspäeval teipisime jala kinni ja läksin trenni. Jooksin ja tegin kaitset-vastuvõttu ning servisin jalad maas. Võtsin rahulikult, aga tundus et kõik okei. Kolmapäeval hakkasin hüppama ja laupäeval mängisin juba peaaegu terve mängu kaasa. Nüüd teen iga päev harjutusi, panen jääd, käin füsio juures, trennis teip peal. Seis on väga hea, jalg laseb kõike teha ja tundub, et eriti hullult hüpe ja kiirus ei kannatanud, aga eks "originaalini" on veel palju minna. Mingit venitust hoides on mul ikkagi valus + peale jõusaali läheb veel natuke paiste. Õnneks tundub, et liikuvus on täitsa hea.
Homme, reedel, tuleb mulle külla mu armas Inxu ning eile ostsime ka Liinale märtsi lõpuks piletid ära, nii et on oodata külalisi!
Oleme tüdrukutega käinud paar korda söömas, UNOt mängimas, korra tiimiga õhtusöögil ühes hästi mõnusas restoranis ja egas midagi muud erilist polegi toimunud.
Ilmad on sama muutlikud kui pubeka tujud... Ükspäev koristan T-särgi väel oma rõdu ja higi voolab, teisel päeval trennisärki, pikkade käistega pluusi, dressikat, tuulejopet ja pikki pükse kandes värisen üle keha. Kui on tuuline, siis on ikka päris külm. Samas ei ole ma veel näinud, et päevasel ajal temperatuur alla 10 kraadi läheks.
Kahjuks mu korteris on ka kohe palju külmem, kui väljas on halvad ilmad. Paar nädalat tagasi olid metsikud lained ja ükski laev ei sõitnud + elektriga olid suured probleemid - see käis sisse-välja ja lõpuks põlesid läbi ühe tiimika kohvimasin, meie pesumasin ja täna avastasin, et mu läpakalaadija on ka otsad andnud. Ilma WIFIta olime ka päris pikalt, nii et seetõttu ongi mu viimased postitused hilinenud.
Lisaks on vist nüüd iga mängu statistika liiga kodulehel üleval ning kui ma õigesti aru sain, siis meie Elleniga juhime hetkel liiga parimate punktitoojate tabelit - Ellen 201 punktiga esimene, mina 198 punktiga teine. Võib-olla nüüd on juba vahepeal miskit muutunud.
Ühesõnaga - laias laastus on kõik hästi ja ei jõua ära oodata, millal saaks juba jälle väljakule! ;)
Panen siia mõned lingid, millest ehk mõne tõlkeprogrammiga on abi :D Meie tiim on ainuke kellele
on ette kirjutatud AON, nii et peaks olema lihtne üles leida.
http://www.volleyball.gr/volleyleague-gunaikon/programma-apotelesmata (iga mängu juurest leiab nüüd lingi statistikale, artiklile ja piltidele)
Comments
Post a Comment