Elu Kreekas

Nüüdseks olen Kreekas olnud natukene üle kuu ja nipet-näpet oleme näinud/teinud ka.

Üle-eelmisel pühapäeval käisime brasiillase Elleniga saare kõige populaarsemas ja ilusamas rannas (Agios Prokopios). See oli täitsa mõnus suur helesinise veega liivarand, mis oli täis lamamistoole ja päikesevarje ning mitmest suunast paistsid mäed. Paar tundi lebotasime seal ja käisime ujumas ning siis läksime linna souvlakit sööma. Meiega liitus George - üks klubi kolmest mänedžerist. Talle kuulub ka restoran, kus me kaks korda päevas süüa saame. Soolane söödud, viis ta meid kreeka meesõõrikuid ehk lukumadeseid sööma. Mul polnud aimugi, mis need on, aga pildi pealt tundusid isuäratavad. Ta tellis kahte eri maitset ja need, mis olid kaneelide ja jäätisega, viisid lihtsalt keele alla. Megahead! Ellen ja George võtsid veel minu lemmik jäätisekohast jäätist ja natukene jutustasime veel ja lõpuks tulimegi koju, sest kogu aeg on megavässu peal ja enda voodis on ikka kõige parem.

Septembri lõpus käis enne meie trenni külas preester, kes viis läbi mingisugused toimingud, mis peamiselt koosnesid piiblist lehekülgede ette lugemisel ja vahepeal ka mingi vitsakesega vett visates igasse suunda. Ma sain aru, et see on mingisugune pühitsemise tseremoonia, mida tehakse iga kooliaasta algul koolides ja nüüd siis meie tiimile ka. No minu, kes ma ei tea usust eriti midagi, pani see tiba muigama ja ma ei osanud kuidagi seal olla, aga õnneks kreeklased võtsid ka seda suhteliselt lebolt ja naljaga ja ütlesid, et ma lihtsalt seisaks, kuulaks ja üritaks mitte naerma hakata :D Jälle miskit huvitavat. 

Igal pühapäeval käime linnas jalutamas ja kohvitamas ja tavaliselt sööme midagi head. Mina olen proovinud Nutellaga täidetud vahvlipalle saare ühes populaarseimas kohvikus The Waffle House, õhukesi pannkooke Kinder Bueno kreemiga, baklavaad, meesõõrikuid ja mõnda kreekapärast saiakest. Mu lemmikud siiani on bougatsad, mis on siis saiakesed täidetud mingisuguse valge magusa kreemiga. Nämmad!

Kuna kreeklased minu arust igal vabal hetkel ainult kohvi tarbivadki ja õnneks peamiselt külma(ma tavalist sooja kohvi ei joo), siis ma olen saanud siin selle aja jooksul mustmiljon erinevat külma kohvi ära proovida. Alates nende traditsioonilisest freddo espressost kuni magusate freddocinode ja jumal teab milleni veel. 

Saart kahjuks ei ole veel avastama eriti jõudnud, sest 1)mul pole enda autot 2)vaba aega on tõesti vähe. Isegi saare kõige suuremat vaatamisväärsust Portarat ehk Apolloni templi alget/varemeid pole veel vaatama jõudnud.

Niimoodi meil see vaba aeg siin lähebki ja kuna me elame endiselt veel "pealinnast" 25min autosõidu kaugusel, siis on see liikumine ja käimine veel rohkem raskendatud ja pikki plaane ei ole saanud teha. Nüüd loodetavasti selle või järgmise nädala jooksul kolime enda kodudesse. Ma ei jõua ära oodata.

Panen siia mõned pildid ka, et siis saab natukene parema ülevaate, kui tore siin on olnud :)