Belgia, Luksemburg, Saksamaa

Eelmisel nädalal tulid Luksemburgi minu toredad sugulased -  perekond Vaherid. Paavo, Eveli ja nende tütar Triinu. Reedel oli mul päeval trenn ja peale seda läksime koos Metzi. Nats jalutasime ringi, käisime katedraalis, outlettides ja õhtust söömas. Pühapäeval võtsime suuna Belgiasse Han-sur-Lesse koobastesse, mis on Belgia üks suurimaid vaatamisväärsusi (kuni 300 000 külastajat aastas). Koopad on tekkinud lubjakivist mäe sisse erosiooni ja Lesse jõe mõjul. Inimesed avastasid need juba vähemalt pronksiajal ja tõenäoliselt kasutasid koopaid elupaigana. Samas kompleksis asub ka safari park, kus väike rong viib sind läbi metsa, kus siis saab näha erinevaid metsloomi - alates metssigadest, lõpetades metsikute kassidega. Meie otsustasime, et valime kahest ühe ehk siis koobastetuuri ja kindlasti oli see parim otsus. Vana rong viib su kriiskava vilina saatel koopasuu juurde, kust algab 2kilomeetrine matk läbi koobaste. Saime õnneks sellise giidi, kes tegi meie jaoks tuuri ka inglise keeles. Juba kohe algusest peale olin ma nii põnevil ja ei jõudnud ära oodata, mida kõike me veel näeme. Vesi oli lubjakivist vorminud ägedaid kujukesi ja mustreid. Kulgesime läbi mitmete suuremate ja väiksemate "saalide" ja sopikeste. Stalaktiidid(ripuvad laest) ja stalagmiidid (põrandal) ehk lubjakivist tekkinud moodustised on tekkinud u. kiirusega 3cm sajandis. Praegune sealne kõige kiiremini moodustuv stalagmiit kasvab kiirusega 1millimeeter aastas. Koopa kõige suurem stalagmiit on 7 meetrit kõrge. Vahepeal oli näha veesopikesi ja jõge voolamas. Kohati kasvasid jõe toodud mudas väikesed rohulibled, mis kasutasid siis eluks koopasse paigaldatud LEDvalgustite valgust. See oli päris huvitav - kõik roheline kasvas lampide ümber või kõrval. Koobastes pidi olema kümmet erinevat liiki nahkhiiri, jões nägime imeväikseid kalu ka. Üsna tuuri lõpus jõudsime hästi suurde saali, kus meid ootas valgusshow - koopaseinte peale maaliti valgusega maailma tekkimise lugu ja taustaks mängis muusika. See oli nii ÄGE, et ma oleks seda vabalt võinud viis korda veel vaadata. Panen siia mõned pildid ka. Ekskursioon lõppes kahuripauguga ja külakesse tagasi jalutades. Tegime mõnusa lõunasöögi ka kuskil kohalikus kohvikus ja võtsime suuna Luksemburgi poole. Tahtsime minna losse vaatama (Luksis on mitu vanaaegset lossi ja kindlust), aga need olid täpselt riigi teises otsas, nii et otsustasime külastada Esch-sur-Sure külakest, mis peaks olema Luxi üks ilusamaid. Kohalejõudes ootas meid imearmas külake jõe ääres, mis oli ümbritsetud mägedest ja linna keskel künkal olid kindluse varemed. Ronisime üles ja käisime nii tornis kui ka lossivaremeid avastamas. Ülevalt avanes maaliline vaade! Ilm oli ka super, nii et väga nauditav käik. Kuna mind ootas Polina ja Romaini juures burksiõhtu, siis pidin kella seitsmeks tagasi Tervilleis olema, aga kokkuvõttes oli mul ülimõnus nädalavahetus ja loodetavasti suutsin külalistele ka toredat seltskonda pakkuda ;) 

Kuna ma pole kindel kuhu elu mu järgmiseks hooajaks viib, siis ma üritan olla nii produktiivne kui võimalik ja käia läbi niipalju kohti, kui vähegi aega on. Esmaspäeval läksingi koos Polinaga Trieri - Saksamaa vanimasse linna, mis on meist ainult 1h kaugusel. Ta käib seal aeg-ajalt vene poes, nii et mõtlesin, et hüppan ka auto peale. Juba linna sisse sõites oli näha mõnusaid vanasid hooneid ja ehitisi. Kaks võimsat kirikut, ühes käisin sees ka. Keskplats, mis on ümbritsetud tallinna vanalinnalikest majadest. Veits jalutasime ringi, sõime megahead jätsi, tegime mõned pildid. Natukene käisime shoppamas ka - sain kaks paari suvejalanõusid. Seal linnas oleks avastamist veel palju olnud, aga kuna ma pidin õhtul veel füsio juurde minema, siis käisime ruttu vene poest läbi ja sõitsime mööda Saksa-Luksemburgi piiri tagasi, kust avanesid kaunid vaated viinamarjapõldudele. Päike säras, roheline loodus, ilusad vaated - täitsa suve tunne tuli.