Eestlaste nädalavahetus!

Eelmine nädalavahetus oli meil mänguvaba. Tegime tavalise plaani järgi trenni kuni reedeni. Laupäeva hommikul oli kavas lihtsalt, et "9:30 väljasõit" ja kästi mugavad jalanõud ja õueriided selga panna. No selge - mingi hull jooksutiir. Romain ütles, et joogipudeleid pole vaja kaasa võtta, mis tähendas, et a)pole midagi surmavat või b)sureme ilma veeta. Ilm oli suurepärane ja joosta mulle meeldib, nii et mul poleks selle vastu tegelikult midagi olnud, aga ma tean, et mitmed tiimikad hakkasid juba paar päeva varem küüsi närima, sest kartsid, et midagi hullu teeme. Enne väljasõitu korjati kõikidelt telefonid ära, mis mulle tegelikult sobis - ei löö aega surnuks mõttetute asjade peale vaid suhtleme omavahel rohkem. Hakkasime sõitma Metzi poole, nii et võimalikud variandid peale jooksmise olid veel matkamine, loomaaed ja seikluspark, aga tegelikult *trummipõrin* viidi meid GOLFI mängima. See oli mõnes mõttes megakergendus, sest keha oli üsna vässu ja ei oleks tahtnud kuskil mägedes endast viimast välja pigistada, aga samas polnud mul õrna aimugi, kuidas ma selle mänguga hakkama saan. Kuna "õigele" aukudega rajale saamiseks peab sul olema green card, siis meie olime ainult sellel alal, kus said lüüa palli kauguse peale ehk siis väljakule olid märgitud punktid (50,100,150m) ja siis said vaadata, kui kaugele lööd. Algus oli lootusetu, lõime pallist mööda pidevalt, aga vaikselt-vaikselt hakkas tulema. Samas, terve selle aja ma nautisin täiega ja lihtsalt lõin ja lõin neid palle. Meie jaoks oli kaasa võetud erinevaid saiakesi ja jooke, ilm oli nii soe, et saime olla särkides, nii et tegelikult oli üks äärmiselt lõbus laupäeva hommik. Ahjaa, Polinal oli õde Nataša koos beebi Mikaga külas, nii et sain temaga ka rohkem tuttavaks :) Tegime pilte ka meie golfiõpingutest, aga neid mul veel hetkel pole. Sõitsime Amnevillest koju tagasi, pesin, sõin, saatsin oma eelmise tiimi liberole Amandinele sünnipäevakingi meie sidega, kes läks Mulhouse - Le Cannet mängu vaatama ja siis võtsime Kristeli ja Eliisega suuna Saksamaale Saarbrückenisse shoppama. Linnas oli rahvalt megalt. Käisime poed läbi, aga põhimõtteliselt tulime me kõik tühjade kätega tagasi, ma sain ainult ühe pluusi. Samas, see ei olnud tühi käik, sest me saime seal kokku minu sugulase Katiga, kellele olid külla tulnud tema õde Kaidi ja Kaidi tütar Kristin. Tegime ühed mõnusad jäätised, rääkisime juttu ja panime pühapäevase kava paika. Enne tagasisõitu käisime veel vene poest läbi - ostsin pelmeene, kodujuustu, kohukesi.

Pühapäeva hommikul oli äratus 8:30, tegin ennast korda, võtsin pagarist meile hommikusöögi, läksin Krissu ja Eliise juurde ning hakkasime sõitma väikesesse Schengeni külakesse, mis asub kolme riigi - Luxi, Saksamaa, Prantsusmaa piiril - ning kus 1985.aastal sõlmiti Schengeni leping. Fun fact, et hetkel kuulub Schengeni ruumi 26 riiki. Kati teadis rääkida, et leping sõlmiti Moselle'i jõe peale pargitud paadil, sest kui kaarti vaadata, siis asub kolme riigi ristumispunkt Moselle'i jõe keskel, mis ka minu kodulinnast Thionvilleist läbi voolab. Jõe ääres olid kõikide Schengeni riikide lipud ja siuksed postid, mille peale oli tehtud suur täht erinevate riikide sümbolitega (Eestil olid nt mets, metsloomad, noodijoonestik ja Arvo Pärdi nimi; Leedul nt ristimägi ja korvpall; Hollandil puuking ja tulp jne) ja me siis kambakesi proovisime ära arvata, milline täht, millisele riigile kuulub. Kiire kultuuriring tehtud, oli aeg meelelahutuseks. Sõitsime üle silla Saksamaale Saarschleifesse, kus poole tunni sõidu kaugusel asus selline tore puidust loodusrada, mis oli ehitatud puude kõrgusele. Ehk siis selline laudtee, mis kulgeb läbi metsa, läheb järjest kõrgemaks ja lõppeb suure vaatetorniga, mille otsast avaneb imeline vaade. Tegime seal otsas palju pilte ka, nii et ehk oskate siis natukene paremini ettekujutada kui mõnus ja rahulik seal üleval oli. Saksamaalt sõitsime tagasi Luxi, Remichisse, kus leidis aset meie päeva kulminatsioon - karneval. Enne veel käisime viinamarjapõldudel ringi vaatamas ja nautisime imeilusat ilma. Seda karnevali korraldatakse põhimõtteliselt nagu vastlapäeva auks ja sellel vist mingisugust muud mõtet, kui meelelahutus ei ole, aga ma juba ütlen etteruttavalt ära, et see oli NII LAHE! Tänavad olid inimesi täis ja vaikselt hakkasid tulema traktorid jms sõiduvahendid, mille järele oli kinnitatud haagis, kuhu igaüks oli siis ehitanud mingisuguse kaadervärgi - lautadest restoranideni, Harry Potterist Kariibi mere piraatideni. Osalejad jagasid kommi, piima, veini, õlut, krõpsu, popcorni, igal firmal oli mingisugune oma teema valitud ja vastavalt sellele ka siis kostüümid valitud. Absoluutselt igal seltskonnal oli kottide viisi väikseid värvilisi paberhelbeid, mida siis visati, puhuti puhuritega või lihtsalt kallati pealtvaatajatele pähe. Ma leian neid helbeid siiamaani oma kodust. Kokkuvõttes oli see nagu üks suur vabaõhupidu - rahvas tantsis ja laulis ja sõi kommi ja jõi veini ja tegi pilte. Meie elasime ka täiega kaasa ja nautisime täie raha eest! Jalad olid pikast seismisest ja tantsimisest täiesti läbi, aga see kõik oli seda väärt! Oma pika päeva lõpetasime Luxembourg Citys, kus Kati tegi meile tiiru kohtadesse, kus me veel käinud ei ole - vaatasime Euroopa Liidu institutsioonide majad üle, sõitsime klaaslifti ja funikulööriga, nägime Eesti puud, mitmeid muuseumeid, vaatasime üle klubide ja baaride piirkonna, kuhu võiks kunagi peole jõuda, imekena arhitektuuriga luksusliku vanadekodu, kus kohatasu pidi olema 7000€/kuus, Microsofti ja Skype kontori jne. Ma olin koju jõudes täielik laip - need vabad nädalavahetused lihtsalt killivad! Aga no nii tore oli ja veel ägedam, et ma sain seda koos oma armsate sugulastega veeta :)