TFOC - Bordeaux

TFOC - Bordeaux 3:0 (25:23 25:22 25:14)

Laupäeval mängisime oma teise play-off mängu Bordeaux' vastu. Varasemalt olime nendega kohtunud kahel korral ja mõlemad mängud lõppesid meie võiduga. Lendasime reede pärastlõunal Luksemburgist ja kuna pool päeva oli veel ees peale seda, siis käisime jalutamas ja vaatasime Balti Liiga Final Fouri. Eelmisel korral Bordeaux's mängides ootas meid ees poolpime saal ja ma ootasin terve soojenduse, millal tuled põlema pannakse, aga tuli välja, et kõik lambid juba põlevad. Seekord pidime mängima veel hullemas, mingis kollase valgusega saalis, aga kohale jõudes oli see väga timm saal, lambid ei häirinud kuidagimoodi. Esimest geimi alustasime väga tagasihoidlikult, võib isegi öelda halvasti. Servi ei saanud kätte, kaitses ei tulnud pallid üles, enda rünnakud ei jäänud maha. Jäime korralikult taha - 11:4; 14:6; 16:10. Vaikselt olime teiseks tehniliseks ajaks pead püsti saanud ja ega paanikat ei tekkinud kordagi. Võitlesime vapralt järgi ja lõpus võib-olla vastased ka enam ei uskunud endasse ja andsid üsna lihtsalt alla. Geimi lõpus tundsin ennast juba üsna enesekindlalt ja saingi mitu tõstet olulistel hetkedel. Jälle tõmmati jõuga TFOCi muskliga mäng enda kasuks. Teises olime ka taga, side üks asetuses ei saanud me servi kätte ja siis võtsime mina ja libero Yousra kahekesi terve väljaku ja asi läks paremaks. Mulle vist tegelt sobibki, kui keegi mul külje all ei uju ja ma ei pea pidevalt mõtlema, kelle pall nüüd see või too serv on. Geimi lõpuks olime juba ees ja kuigi 24:22 eduseis võib-olla ei tundu nii kindel, siis tegelikult oli mäng selleks ajaks juba tehtud. Kolmandaks olid pifid teisel pool võrku nii murtud, et me tegime, mis tahtsime - 15:3, 18:5, 20:10. Lõpuks geim 25:14 meile ja kogu mäng 3:0. Õhtu kulges edasi väga lõbusalt - meid viidi Itaalia restorani õhtust sööma, kus oli laupäeva õhtule kohaselt palju noori inimesi. Tellisin "igava" kana-karripasta, aga see maitses täitsa hästi. Pühapäeva hommikul saime ennast välja magada, sest lennuk läks alles peale lõunat. Õhtul koju jõudes vaatasin Prantsusmaa karikafinaali, kus oli finaali jõudnud ja lõpuks viis kulla koju mu eelmine tiim St.Raphael. Nüüd ootab meid ees tõenäoliselt siiani kõige tähtsam mäng Istresi vastu, kellelt me oleme saanud seni oma ainukese kaotuse. Tiimi seis peaks hetkel olema enam-vähem ja eks näis, mis nädalavahetus toob ;)