Vaba nädalavahetus

Eelmine nädalavahetus saime kolm päeva vabaks, nii et ma tegin üllatusvisiidi Eestisse. Piletid olid mul juba üle kuu aja tagasi ära ostetud, aga mitte keegi mu perekonnast ei teadnud, et tulen. Vanaemal oli 75.juubel ja mõtlesin, et no paremat kingitust talle vast ei saakski teha, kui et lendan Eestisse.

Meie pikk reis koos Kristeliga algas neljapäeva õhtul kell 20:00, kui väljus lend Luxembourg - Varssavi. Ma sattusin lennukis istuma ühe Poolast pärit jutuka pankuri kõrvale, kes töötas Luxis, niiet mul oli väga tore ja sisutihe lend. Varssavis oli kiire ümberistumine, nii et saime ainult korra lennujaamas tagumiku maha panna, kui juba hakkas pardale minek. Lend Tallinna läks ka üsna kiirelt ja kuigi jõudsime Eestisse alles pool 2 öösel, siis ega und eriti ei olnud. Minu armas Katriin tuli võttis meid lennujaamast peale ja viis Kristeli koju. Ma jäin Katriini juurde ööseks. Rääkisime tunnikese juttu, kolme paiku sain magama ja juba pool 7 oli äratus, et jõuda esimese Tallinn - Viljandi rongi peale. Algne plaan oli, et ma jalutan rongijaamast issi töö juurde ja eks näis, mis siis edasi saab, aga parasjagu oli Kadril auto, nii et ta tuli mulle järgi ja viis Sovekisse ära. Veits ärevus oli sees, sest ma ei teadnud ju kuidas keegi reageerida võib, aga no mis seal ikka - lendasin laia naeratusega issi kontorisse kohale nagu see oleks tavapärane reedene hommik. Issi ei osanud alguses nagu midagi öelda, aga üsna kiirelt hakkasime plaane paika panema, et keda ja kus ma nüüd järgmisena üllatan. Käisime vaatasime Kristeli tennisetrenni nats ja siis sõitsin Suure-Jaani, kus olid Mariel koolidevahelised võrguvõistlused ja taadi-vanaema olid ka seda vaatamas. Alguses läksin ülesse rõdule, panin vanaemale seljatagant käed silmade ette ja tal läks ikka paar sekundit aega, et ära registreerida, kes see on, kui ta lõpuks mu nägu nägi. Noh, seda reaktsiooni ma ootasingi :D Veits rääkisin juttu ja üritasin alt saalist Marie pilku püüda, aga ta oli nii süvenenud oma asjadesse, et mul läks ikka päris pikalt aega. Lõpuks ta nägi, hüüdis kõvasti KRISSU ja jooksis trepist üles mu sülle. Nendel hetkedel ma sain aru, et see reis oli seda väärt! Rääkisime seal natukene juttu ja siis tegelikult hakkasidki mängud lõppema. Mind paluti autasustamisele appi. Pärast tahtsid nii paljud tüdrukud pilti teha ja kallistada, mis oli tõesti hästi armas. Medalid jagatud, sõitsime linna ja läksime issiga Legendi sööma. Korra käisime veel Martenil trennis järel, sain talle ka "tsau" öelda, poes ja siis tegelikult oligi mul jälle aeg hakata Tallinnasse sõitma, sest Krissu Moor pidas oma 25.sünnipäeva.  

Krissu on juba mitu kuud rääkinud, et tahaks endale polaroid-tüüpi kaamerat, nii et mina, tähelepanelik sõbrants, ajasin pundi kokku ja ostsime talle Instax Mini kaamera, millel ma enne sünnipäeva Kristiines järel käisin. Siis hüppasin korra vanaema juurest läbi, jätsin auto sinna ja jalutasin TTÜ kõrval olevasse Pööningusse, kus Krissu oma sünnat pidaski. Eriti tore oli, et mu parimad sõpad Mart ja Rasmus olid ka kutsutud, nii et ma sain ikkagi nemad ka selle lühikese aja jooksul ära nähtud. Lisaks veel Kadi ja Melissa, kellega sai ka üsna pikalt jutustada.  Sõime, mängisime paar mängu, tegime pilte, Krissu oli viktoriini teinud, mille mu tiim pika puuga kinni pani ja kell oligi juba sinnamaani tiksunud, et hakkasime linna peole minema. Tellisime takso, sõitsime kesklinna, läksime Studiosse, kus ma nägin oma armsat lasteaia- ja koolikaaslast Kellyt, nii et saime kiirelt üksteise elust ülevaate anda. Tantsud tantsitud, võtsime takso, rahvas läks Krissu juures maha, ma sõitsin üksi vanaema juurde. Hommikuks olin ma tellinud omleti, sest vanaema teeb seda nii hästi. Et tervet päeva maha ei magaks, siis hakkasin kella 10 paiku Viljandisse sõitma. Käisin juuksuris ja Oti ning Kadriga hiinakas söömas. Kogu aeg oli megakiire ja igalepoole pidi jõudma, nii et oleks palju kauem tahtnud nendega lobiseda, aga olin lubanud minna Sürgaverre, kus oli mu vanaisa korraldatava võrkpalli sariturniiri lõpetamine. Mängud olid selleks ajaks juba kahjuks läbi kui ma ennast kohale vedasin, aga polnud hullu. Sai palju tantsida, rääkida armsate sõprade ja tuttavatega, keda polnud sada aastat näinud, mängisime lastega rahvastepalli ja sõime imelist purukooki, nats vaatasime Eesti laulu ka. Niipaljud inimesed tulid õnnitlema koondise EMile jõudmise puhul ja ütlesid kui väga nad meile kaasa elasid, et seda oli ülitore kuulda, et meil tegelikult niipalju fänne. Õhtupoole sõitsin issile ja kamraadidele kainekat ja katsusin enam-vähem normaalsel ajal magama saada, sest neid unetunde ei olnud just väga palju kogunenud. 

Pühapäev kulges vanaema sünnipäeva rütmis - ostsime lilled, sõitsime Sürgaverre, tegime ennast ilusaks ja oligi aeg minna Kildu külalistemajja juubelile. Alguses oli ikka siuke tavapärane kohustuslik õnnitlemise, pokaalide kokkulöömise ja söömise osa. Tegime mõned pildid, kuulasime meie ägedaid lõõtsamängijaid ja veits tutvusime majaga. Siis esines vanaema koos oma armsate rahvatantsijatega ja see oli lihtsalt nii LAHE. Kui ma oma 75.juubelil teile tantsida ei luba, siis ärge üldse tulgegi. Vaikselt said teised ka tantsuhoo sisse, nii et ma võtsin oma 13aastase tädipoja Karli tema esimesele tantsule ja ta oli kindlasti parem kui pooled minu gümnaasiumiaegsetest klassivendadest. Jõuludel esitasime jõuluvanale Nublut ja see vist oli taadile ja vanaemale sügava mulje jätnud, nii et võtsime lastega seekord ka julguse kokku, panime "Mina ka" tööle ja andsime tuld! Tundus, et publikule meeldis, nii et päris marki vist maha ei teinud. Siis oli aeg torti ja kringlit süüa. See oli liialdamata kõige parem kringel, mida ma oma elus saanud olen. Siis tantsisime veel natukene, mulle õpetati ka kähku tantsulõvide poolt tants selgeks ja siis ma sain ka vanaema ja ta sõpadega tantsida. Õhtu lõpetuseks saime veel tiiru tallis käia ja hobustele porgandit anda. Megaigatsus tuli peale! Kell oli juba õhtusse tiksunud, nii et oligi aega kõigiga hüvasti jätta ja suund Tallinna poole võtta. Megakahju oli uuesti ära minna, aga ma ütlen, et ma vist pole elus kolme päeva jooksul niipalju asju jõudnud teha ja niipaljude inimestega kohtuda. Ööseks jäin tädi Mareti juurde, kes mind hommikul kella viieks lennujaama viis ja samasugune Tallinn - Varssavi - Luxembourg lend ootas ees. Lennujaama tuli meile Eliise vastu, sain kodus kiire 20minutilise uinaku teha, läksime jõuksi ja algaski jälle uus nädal pihta. Ma sain sellest reisist niipalju energiat ja ilmad on ka olnud soojad ning päikselised, nii et vaatamata sellele, et trennid on üsna rasked olnud ja keha vässu, siis on enesetunne tore ja juba ootan, et mis see elu toob! :)