Jõulud kodus!

Kui viimased kolm aastat on mu jõulupuhkus olnud pigem "Eestist läbijooksmine", siis sellel aastal sain ma päriselt ka natukene puhata. Mu õde ja vend ei teadnud, et ma tulen natukene varem, nii et oli tore nende üllatunud nägusid näha. :) Esmaspäeva võtsingi lebomalt ja käisin Liisu, Simoni ja empsiga kinos "Second Acti" vaatamas, kus peaosas üks mu lemmiknaisi Jennifer Lopez. Päris lahe film oli! Teisipäeval käisin juuksuris ja klassivenna Joonasega väljas, keda polnud vist viimased kaks aastat näinud. Õhtul läksime perega Pauli juurde jõulusele pildistamisele. Nii palju ilusaid pilte saime, panen siia ka mõned! Kolmapäeval sõitsin koos Krissu Mooriga Tallinnasse, et paar olulist inimest ära näha - kõigepealt mu armas Liina, kellega käisime TTÜs geenidoonoriks, siis hüppasin vanaema juurest läbi ja lõpetuseks kolasime natukene Katriiniga linnapeal. Võtsin paar Sportland Magazine'i ka kaasa, kuhu ma paar kuud tagasi intervjuu andsin. Neljapäeval läksime uut Eesti filmi "Eia jõulud Tondikakul" vaatama, mis mulle TOHUTULT meeldis! Õhtul käisin issi tiimiga natukene võrku mängimas. Sain side olla, jeeeess! Reede pärastlõunal sõitsin Tartusse, kus mu kaunis õde Merili pidas oma 18.sünnipäeva! Kuna ma ei teadnud sealt eriti kedagi, siis kutsusin oma armsa sõbra Rasmuse seltsiks. Õnneks õhtu jooksul sain enamuse Liisu sõpadega ka tuttavaks. :D Laupäeva hommikul varavalges sõitsime Rassiga Viljandisse tagasi, kus hüppasime naabrimees Rando auto peale, et minna Saaremaale karikafinaale vaatama! Pärnust võtsime Laura Partsi peale, keda pole ka sada aastat näinud. Saarele jõudsime ilma probleemideta ja ilusti naiste mänguks. Sain veel paar sõna Andreiga ka juttu puhuda enne kui TTÜ(loe: Kadi, Kärt, Heleene, Mett) ja Tartu(loe: Inxu, Renate, Jul, Kertti, Mari, Laura) vahel lahinguks läks. Krissu Moor jõudis ka essa geimi lõpuks kohale. Ma vist olin ikka Tartu poolt, aga samas lootsin, et mängitakse ikka vähemalt neli geimi. Tartu võitiski lõpuks 3:1. Mängude vahel sain ruttu Marti kallistada, keda on alati nii hea meel näha! Otsisime Laura, Krissu ja Rassiga käbe miskit hamba alla ja käisime oma korteris ära, mis asus täiesti ideaalse koha peal kesklinnas - kõik oli nii lähedal. Jalutasime saali tagasi, mis oli täiesti umbes inimestest. Saaremaa(loe:Mart) - Pärnu(loe: Taavet). Me istusime täpselt Saaremaa trummarite taga, ma ei tea mis ma tol hetkel kõrvatroppide eest oleks andnud... Mäng oli õnneks põnev, mul on lihtsalt natukene raskusi võrkpallile keskendumisega peale esimest geimi, kui ma ise ei mängi! Kõik muud spordialad tunduvad palju põnevamad :D Ühesõnaga, kutid viisid mängu viiendasse geimi - mul oli selleks hetkeks juba suva, kes selle karika koju viib. Mõlema üle oleksin rõõmustanud! Kodupubliku rõõmuks võttiski Saaremaa magusa võidu ja auhinnatseremoonia sai alata. Õigele fännile kohaselt tegin kõikide karikavõitjatega pilti kah! Peale mänge läksime neljakesi sööma ja poodi. Tegime väikese uinaku, rääkisime juttu, vahetasime riided ja seadsime sammud Diva poole! Niiipalju võrkpallureid! Nii tore oli näha inimesi, kellega muidu nagu eriti ei suhtle. Ärkasime üsna vara, et pühapäev raisku ei läheks ja jõuaks ennast kodus jõululainele lülitada. Pühapäeva õhtul käisin veel Lauraga hiinakas söömas. Ühesõnaga, üks väga vinge nädalavahetus oli selja taga ja jõulud võisid rahus tulla! Jõululaupäeval chillisin natukene oma armsa Katriini juures, kes on täielik professionaal mulle kingituste valimisel, ise ostsin veel mõned viimased kingid teistele ja sõitsin Kolga-Jaani, kus olid mu jõulud vol 1. Toit oli imeline, aga ma olen õppinud end aastatega mitte päris seaks sööma. Nägin väikest Emiliat ka, kes sündis täpselt minu sünnipäeval, 4.detsembril. Lõpuks tuli kauaoodatud jõuluvana ka, kellelt mina sain Ritualsi kinkekomplekti, mille üle oli mul ääretult hea meel. Natukene mängisin veel lastega ja oli aeg minna linna, empsi juurde jõule pidama. Empsile ja Andresele kinkisin piletid oma mängule, aga nende reaktsioon oli pigem nagu ma oleks auto kinkinud :D Niiet see läks õnneks täppi! Liisule kinkisin Simple Sessioni passi. Emps sai veel meilt Kuma liblika ja üllatus-üllatus - orhidee (me kingime empsile igaks sünnipäevaks/jõuludeks/emadepäevaks orhidee). Mina sain hõbeketi, mida ma mitu kuud olen tahtnud, sest eelmine läks juba nii katki, et enam parandada ei saanud, juukseõli, suure magneti meie pere pildiga, kinkekaardi, Raffaellot ja muidugi mu lemmikuid Maiuspala komme. Kuna ma ei olnud Klassikokkutulekust mitte ühtegi osa näinud, siis vaatasime kõik koos essa osa ära. Täitsa okei oli, aga eestlased on ikka kordades paremaid filme teinud. Esimesel jõulupühal ootas ees traditsiooniline tiir Sürgaverre vanaema-vanaisa juurde, kus kõigepealt sõime sokuliha, vanaema fantastilist pisarakooki ja ootasime jõuluvana, kes õnneks ennast kaua oodata ei lasknud. Ma olen 22, aga ma ei saaks öelda, et jõuluvana tulek minusse ärevust ei tekita. Mul oli üks tore luuletus jõuluvanast ja võrkpallist, aga kuna kingitusi oli rohkem, kui ma arvasin, siis esitasime ühe Nublu "Öölapse" kah. Natukene pinniti prantsuse keelt ka minult välja. Ma olin endalegi üllatuseks nii hea laps olnud, et mulle kingiti Ed Sheerani kontserdipilet, millest ma olen rääkinud juba terve sügise, Eesti disaineri käevõru ja kirsiks tordil minuga nüüdseks igalpool kaasaskäiv Hypersphere, mis on värisev massaažiball, et ma saaks ise oma keha taastumisel aidata. Kingid avatud, sõitsin iga-aastasele tiirule Kadri Puu residentsi! Polnud ju suvest saati näinud, nii et rääkida oli oi kui palju. Lõpuks tagasi vanaema-taadi juurde jõudes vaatasime telekast ühte mu lemmikfilmi "Vehklejat"! Teisel jõulupühal ehk mu viimasel puhkepäeval olime natukene veel lastega Sürgaveres, lapsed pidasid võrkpallilahinguid, me tädi Maretiga mängisime ka ühe geimi. Õhtul läksin koju koondiselaagriks asju pakkima ja sõitsin juba õhtul Tartusse ära, kus sain veel Renatega kokku. Andsin talle jõulukingi üle, nägin ta korteri ära ja rääkisime niisama maast ja ilmast! Neljapäeva hommikul oli lõpuks aeg oma koondisepiffe näha! Tegime ühe mõnusa jõuksi ja seadsime end sisse oma "uues kodus" Dorpatis. Kuna mind valiti kevadel EOK "Märka järgnevat põlvkonda" tiimi, siis sain ma esimest korda elus kutse Spordiaasta tähtedele. Ma väga tahtsin minna, nii et armas peatreener Andrei lubaski mul essast pallitrennist puududa ja koos Venno ja Naabriga Tallinnasse sõita! Tallinnas sain oma kaaslasega kokku (loe: issiga) :D! Kuna tegemist oli Eesti 100 juubeliaastaga, siis toimus seekord gala natukene suuremamahuliselt Saku Suurhallis. Päris äge oli kõiki Eesti tippe nii lähedalt näha. Lava ees olid laudade ümber nominendid, sealhulgas võrkpallikutid, nii et loodetavasti saame meie ka seal selle aasta lõpus istuda ;) Õhtujuht oli mu lemmmmmik Tõnis Niinemets! Esinejaid ja showd oli palju, aga Mick Pedaja, Öed ja Lenna pole just mu erilised lemmikud, aga no, tore oli ikka. Võitjatega ma olin väga rahul, välja arvatud parim naine. Ma hoidsin täiega pöidlaid Anettile! Cretu võit oli meeldiv üllatus, ma ei uskunud, et ta kaks aastat järjest saab, olgugi, et ma ikkagi hääletasin ta poolt! Kirt ja Tänak-Järveoja olid kümnesse! Õhtu kõige suuremaks üllatuseks oli Lõõtsavägilaste esinemise ajal ekraanil näidatu - seal olime MEIE! Mina, Kertu, Hanna ja meie statistik Mihkel, Šveitsis enne hommikust trenni "puntratantsu" tantsimas ümber rullidest tehtud "lõkke" :D Ma olin nii segaduses, et meie mingi lambikas tants on Eesti parimate sportlaste galal. Ma vist olin näost ikka päris punane, aga noh, kuidagi ju peab kuulsaks saama :D Üldiselt oli selles õhtus päris palju võrkpalli - Cretu sai parima treeneri, kutid olid nomineeritud parima võistkonna tiitlile, Ellen Liik sai elutööpreemia, Tõnis Niinemets rääkis oma võrkpalluri aastatest, meie tants, Rivo Vesik andis intervjuu. Ühesõnaga, väga meeldejääv õhtu! Mul nii hea meel, et sain minna! Kuni uue aastani läks kõik sujuvalt, tegime korralikult trenni ja elasime oma koondislaste elu! Aastavahetus anti meile vabaks, nii et kutsusin Kertu, Kristeli, Inxu ja Kadri Puu endale Ojasoole külla. Rando grillis meile liha, käisime saunas, essat korda jääaugus (ma loodan, et nüüd keegi enam ei pahanda :D), tegime lõket ja lasime rakette. Sain neid ägedaid võrkpallipiffe kõigile issi külalistele ja taadile-vanaemale tutvustada! Kuna meil oli nii tore, siis kuskile linna ei viitsinud minna, vaid hoopis läksime uuesti sauna, tantsisime, laulsime ja vaatasime telekat! Üks kõige ägedamaid aastavahetusi, super seltskond ka! Esimesel jaanuaril viisin kõik oma külalised kinno "Eia jõulud Tondikakul" vaatama :D Mariele oli see viimase nädala jooksul juba kolmas kord, mulle teine. Õnneks kõik teised olid ka sama vaimustuses kui perekond Miilen! :) Õhtul mängisime lauamänge, sõime popcorni ja vaatasime "Seltsimees last". Saunas käisime ka veel. Kolmapäeva hommikul oli issi meile imelise hommikusöögilaua ette valmistanud, et me ikka ilusti enne Tartusse minekut kõhud täis sööks. Peale toredat hommikut sõitsimegi Inxu autoga Tartusse, et 100% pühapäevaseks mänguks valmistuda, mida ma olin oodanud viimased neli kuud. Ma praegu siin lõpetaks, mängudest tulevad eraldi postitused koos paljude piltidega! Seniks aga - nautige! :)