Belgia!

Eelmine nädalavahetus oli meil mängudest vaba ja kuna olime siiani võitnud kõik mängud, siis saime neljapäeva õhtust kuni pühapäevani vabaks. Korra mõtlesin minna Lõuna-Prantsusmaale, aga lennuajad ja hinnad ei olnud enam nii head, nii et otsustasime Krissu ja Eliisega teha Belgia roadtripi ning külastada ka Belgias mängivaid Hannat, Kaisat ja Dimat. 

Neljapäeva õhtul pakkisimegi oma kompsud autosse ja hakkasime sõitma Põhjamere äärde Ostendi. Minu tiimika Dee ja ta kuti Dustini viskasime Luksemburgi lennujaama, nad läksid Barcelonasse. Meie sõit Belgia teise otsa pidi kestma kuskil neli tundi, aga Brüsseli ümbruses olid päris korralikud ummikud ja tegime paar peatust ka, nii et lõpuks jõudsime kuskil kella 9ks õhtul oma korterisse. See oli pisikene - üks voodi ja üks lahtikäiv diivan, väike köök, vannituba - aga uus, puhas, ilus. Käisime kiirelt poes, et hommikusöögiks miskit osta, parkisime auto ära, vaatasime Kättemaksukontori uue osa ära ja läksime tuttu.

Hommikul oli äratus 9:30 ja ma tegin kõikidele omletti. Käisime väikese tiiru linna peal ja Põhjamere ääres. Keset linna oli suur ilus kirik. See tundus olevat selline pärnusugune kuurortlinnakene, kus suvel elu kihab, inimesed käivad rannas, restoranides, shoppamas ja peol, aga talviti on tiba vaiksem. Hommikune jalutuskäik Ostendis tehtud, võtsime suuna meie reisi oodatuimasse sihtkohta Bruggesse, mida nimetatakse ka Põhjamaade Veneetsiaks. Parkisime auto nn. kesklinnast väljapoole, mis on selline keskaegne, kitsaste tänavate ja natuke Tallinna vanalinna meenutava arhitektuuriga. Jalutasime niikaua kuni jõudsime linna keskel oleva turuplatsi ehk Markti juurde. See oli igast küljest ümbritsetud armsate majadega ning platsi kohal kõrgus suur kellatorn. Jalutasime mööda armsaid tänavaid edasi, mille ääres olid erinevad poekesed ja kohvikud, kuniks jõudsime välja jõe äärde, kust sai minna paadiga Brugget avastama. Kuna kõhud olid tühjad, siis otsustasime enne paadisõitu ühe lõuna teha - mina võtsin krevetid, Krissu krevetipasta ja Eliise flaamipärase steigi. Kõhud täis, kondid soojad, astusime paati! Vaated, mis meile avanesid, olid lihtsalt võrratud - vanad majad, luiged, kirikud, sillad, sügisevärvid - saime aru, miks kõik Bruggest nii vaimustuses olid! Tõesti väga armas linn. Majad on ju tegelikult nagu vee sees, nii et ma pidevalt mõtlesin, et kuidas need sinna ehitati mitusada aastat tagasi, kas miskit sisse ei voola, kuidas neid parandatakse jne. Mõnel majal oli nii mõnus enda roheline tagahoov, kust viis trepp otse jõkke.   

  

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Meil juhtus veel selline naljakas lugu, et reedel Brugges olles panin oma Instagrami pildi ja mulle vastas minu eelmise tiimi kapten Liesbet, et ohh, ta ema elab kohe sealsamas, et me läheks ütles tere. Panin ta aadressi sisse ja paadiga sõites sõitsime selle maja juurest mööda, nii et mõtlesin, et okei, miks mitte, lähme vaatame selle siis jalgsi ka üle. Alguses ma olin natukene skeptiline, sest ma ju tegelikult olin teda ainult ühe korra eelmine aasta St. Raphis näinud ja ma ei mäletanud, kas ta üldse inglise keelt oskas, aga no ühe pildi oleks ikka pulli pärast saanud tehtud. Pikk koputamine oli seda väärt - sellest sai mu reisi kõige ägedam õhtu! Meid võtsid vastu Liesbeti ema Rita ja tema elukaaslane Benedict, kellele see maja kuulus ja kus nad alumisel korrusel majutust pakuvad. Neil ei olnud parasjagu külalisi, nii et nad kutsusid meid sisse, näitasid maja, hoovi, pakkusid kohvi ja kooki ja me rääkisime seal mitu pikka tundi. Nende inka oli suurepärane, nii et me rääkisime kõikvõimalikest teemadest - Eestist, Bruggest, võrkpallist, poliitikast jne. Nad olid nii külalislahked ja toredad ja head meie vastu. Tagatipuks helistas meile Liesbet, kes ütles, et ta ootab väikest beebit, nii et ma lihtsalt tundsin, kuidas kogu mu süda oli täidetud soojusega. Niisugustest spontaansetest asjadest vist sünnivadki kõige ilusamad mälestused. Lahkusime sealt alles pimedas ja ma olin korraga täidetud niipaljude emotsioonidega! Jalutasime auto juurde minnes mööda ka Jumalaema kirkust, mis on maailma üks kõrgemaid tellistest ehitisi ning kirikus asub kuulus Michelangelo skulptuur "Madonna lapsega". Õhtuks läksime Genti ja Brüsseli vahel olevasse linna nimega Aalst, kus mängib ja elab mu armas rootslasest sõber Fredric, keda ma ka paar korda suvel koondisega olles nägin. Fred tegi mulle kanapastat ja rääkisime terve õhtu juttu, tal oli järgmine päev kodus mäng ka, aga kuna meil oli vaja veel mitmesse linna jõuda ja Hanna ning Kaisa üle vaadata, siis pidin seekord ta mängu ohverdama. Siiski, oli megatore teda jälle näha ja leppisime kokku, et nüüd on tema kord tulla Prantsusmaale!

 

Laupäeva alutasime varakult ja võtsime suuna Genti poole, mis on Brüsseli ja Antwerpi järel Belgia suuruselt kolmas linn. Kesklinnas on kaks hästi suurt ja hästi ilusat kirikut ja üks kellatorn, kus me kõigis sees käisime. Esimene, kõige suurem ja kuulsam, on Püha Paavo katedraal, kus asub Euroopa üks suurimaid kunstilisi aardeid "Genti altarimaal". See koosneb 12 paneelist, millest üks 1934. aastal varastati ja mida ei ole tänase päevani üles leitud. Maal on üks maailmas enim varastatuid ning selle väärtus on hindamatu.  Lugesin küll kirikus olles selle ajaloo kohta, aga üldse ei viinud kuidagi kokku, et see altarimaal asub praegu ka veel seal, aga eraldi sissepääsuga ruumis, nii et kahjuks see jäi meil nägemata, aga katedraal ise oli ka vaatamist väärt - kindlasti üks suuremaid pühakodasid, kus ma elus käinud olen. Niipalju erinevaid ruume ja kujukesi ja pilte ja skulptuure. Kohe katedraali kõrval asus suur kellatorn, kuhu sai üles ronida ja nii me ka tegime. Tornis olid tasandid, kus nägi erineva suurusega kellasid ja sai lugeda torni ajaloo kohta. Täitsa tippu meid ei lastud, aga siiski avanesid kõrgelt imeilusad vaated Genti linnale. Sealsamas asus ka 13.sajandist pärit Püha Nicholase kirik, kus me ka sees käisime ja natukene jalga puhkasime. Kui mina elaksin linnas, kus on niipalju ilusaid kirikuid, siis ma vist hea meelega käiks vahel seal lihtsalt istumas ja lugemas. Kirikutiirud tehtud, läksime Genti avastama. Kuna Gentis on ka palju jõekesi ja kanaleid, siis otsustasime parema ülevaate saamiseks paadiga sõitma minna. Vihma hakkas sadama, aga me saime toredad vihmavarjud ja pleedid, nii et pääsesime enam-vähem kuivalt. Gent on sarnane Bruggega, kuigi võib-olla mitte nii muinasjutuline ja pisikene. Samasugused vanad majad, ehitatud vee sisse. Tegelikult oli mõnus paadisõit jällegist, kuigi mul hakkas lõpus nii külm, et ma ei jõudnud ära oodata, millal saaks kuskile kohvikusse sooja. Võtsimegi ühed mõnusad soojad kohvid ja kakaod ning kuivasime natukene, et hakata sõitma Antwerpi. 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Vahemaad on Belgias nii väikesed, et polnud põhimõtteliselt probleem paari-kolme päevaga terve riik läbi sõita. Antwerpi jõudes oli kohe siuke teine õhkkond - palju rohkem inimesi ja sagimist ja elu. Kuna kõhud olid tühjad, siis läksime belglaste soovitatud Ellis burgerisse. Ma üldiselt pole mingi suur Mäki või Hessi fänn, aga sellised õiged veiselihapihviga burksid meeldivad mulle täiega. Ma võtsin üsna tavalise kahe pihviga burgeri ja see oli lihtsalt imemaitsev! Ma pärast terve päeva rääkisin teistele, KUI hea see ikka oli :D Burksid söödud, jalutasime mööda peatänavat, kus oli hästi palju poode. Lõpuks jõudsime välja Antwerpi katedraalini, mis on kõrgeim Madalmaades. Tahtsime sisse ka minna, aga seal oli parasjagu algamas missa, nii et kahjuks jäi kirik seestpoolt nägemata. Tegime väikesed shoppingutiirud ja hakkasime sõitma Hanna ja Bahma mängule. Nad kahjuks said 3:0 kaotuse, aga see mängupilt ei olnud üldse nii hull nagu nad ise arvasid. Peale mängu sõitsime nende koju, kus sõime ja rääkisime ja mängisime ja tegime pilte. Nii tore oli. Tegime väikesed tantsutiirud ka lähedalasuvas klubis. Pühapäeval pidime minema Brüsselisse, aga kuna sadas ja oli üsna külm, siis otsustasime, et lähme vaatama hoopis Dima mängu ning siis bowlingusse. Dima võitis 3:0. Jalutasime koju ja sõitsime kebabi sööma, mis oli nii suur, aga väga maitsev. Bowlingusse kahjuks rada ei olnud saada, nii et mängisime veel Hanna juures natukene kaarte ning lauamänge ja lõpuks tuligi aeg koju sõita. Koju jõudes olin ma täiesti laip - oleks sellest vabast nädalavahetusest veel ühte vaba päeva vaja olnud :D Aga niipalju häid emotsioone (ja pilte) sai, nii et see pikk reis oli seda kõike väärt! Nautige!