Terville Florange

Täna sai kaks nädalat minu uues klubis Prantsusmaal täis, nii et otsustasin, et teen esimese kokkuvõtte.

Kes veel ei tea, siis sellel aastal mängin Prantsusmaa esiliigas klubis Terville Florange Olympique Club ehk TFOC. Pärast viimast koondisemängu augusti lõpus, oli mul kaks päeva, et asju pakkida ja kõikidele veel viimane kalli teha ja Luksemburgi sõita. Terville asub kirde Prantsusmaal, kohe Luksemburgi piiri ääres, nii et just seal ongi mulle kõige lähem lennujaam (30 min sõita).  

Vaatamata sellele, et seljataga oli hull suvi, meile mingit armu ei antud ja pandi kohe räige tamp peale - juba esimesel nädalavahetusel sõitsime Belgiasse sõpruskohtumistele, mis meil õnnestus võita. Eelmisel nädalal tegime ka tublilt trenni ja mängisime neli treeningmängu - kaks nädala sees esiliiga tiimidega, kes ei ole meie grupis (2:2 ja 2:3) ning laupäeval sõitsime jälle Belgiasse, kus mängisime sealse kõrgliiga top 3 tiimi Michelbeke'ga (4:0 ja 3:2 võidud). Laupäeva õhtul läksime Frasnesi, kus oli toimumas kõva turniir (Mulhouse, Pariis, Belgia meister Asterix, Hollandi meister), millest võttis osa ka LP Viesti ehk meie armas Kertu. Koondisest oli möödas alles paar nädalat, aga ikkagi oli nii tore talle kaasa elada ja kallistada. :) 

Minu tiim:

Eliise Hollas (Eesti, temporündaja, 1993)

Mariam Sidibe (Prantsusmaa, temporündaja, 1993)

Madison Dennison (USA, temporündaja, 1995)

Margaux Bouzinac (Prantsusmaa, sidemängija, 1996)

Aminata Gueye (Senegal, sidemängija, 1989)

Kristel Moor (Eesti, diagonaalründaja, 1994)

Polina Bratuhhina-Pitou (Eesti, nurgaründaja, 1987)

Maddie Palmer (USA, nurgaründaja, 1995)

Yousra Souidi (Prantsusmaa, libero, 2000)

Athenais Vivien (Prantsusmaa, libero, 1999)

Treener Romain Pitou (Prantsusmaa)

(Prantsusmaa esiliiga süsteem on siis selline, et on kaks 8liikmelist gruppi, kus kõik mängivad kodus-võõrsil süsteemis. Mõlema grupi kolm paremat pääsevad nn winner stagei, kus mängitakse uuesti kõik kõigiga läbi ja siis vist kaks paremat mängivad finaali(?). Võitja liigub edasi Pro A-sse. Meie gruppi kuuluvad klubid, mis on peaaegu kõik kuskil lõunas või läänes, nii et reisimist on meeletult. Kõige lähem reis on 250km. Hooaeg algab 22.september kodus. Kogu ajakava näeb siit: http://www.ffvbbeach.org/ffvbapp/resu/vbspo_calendrier.php?saison=2018/2019&codent=ABCCS&poule=EFB)

Juba homme, kolmapäeval, sõidame järjekordsele sõpruskohtumisele. Lisaks mängime reedel Belgia liiga keskmiku Charleroiga ja laupäeval Liisi ja Anu klubi Nancyga. Kui ma pühapäevaks veel elus olen, siis ma suudan edaspidi kõik üle elada. Nii hullu kahte nädalat (8 sõprusmängu 11 päeva jooksul) pole mu elus veel olnud.

Nagu ma juba mainisin, siis Terville asub kirde Prantsusmaal, Luksemburgi piiri ääres. Saksamaa ja Belgia ei ole ka kaugel. Tegelikult on nii, et siin on kohe kõrvuti kolm linnakest - Terville (kus elavad teised eestlased ehk Kristel, Eliise ja Polina, 6000 inimest), Florange (kus on meie saal, 11000 elanikku) ja Thionville (kus elan mina, 42000 elanikku). Linnad on väga lähestikku, trenni sõidan Thionvillest Florange'i 10 minutit.  Linnakestest voolab läbi Moselle, suure Reini jõe lisajõgi. Moselle on 544km pikkune ja läbib lisaks Prantsusmaale ka Saksamaad ja Luksemburgi. Tegelikult on siin kõrval veel palju linnakesi (Yutz, kus on meie jõusaal - 16000 elanikku, Fameck, Manom), nii et mu esialgne arvamus, et ma tulen kuskile väiksesse kohta elama, ei pidanud paika. Siin on 15km raadiuses olemas tegelikult kõik mis vaja. Lisaks saab alati minna Metzi või Nancysse, kus on juba üle 100 000 elaniku. 

Eile, esmaspäeval, oli vaba päev, nii et käisime Luksemburgis. Alustasime nn vanalinnast, kus olid Tallinna vanalinna moodi majakesed ja kitsad tänavad. Luksemburg on mitmetasandiline, nii et hakkasime järjest ülespoole ronima kuni jõudsime kesklinna välja. Tegime imelise koogipeatuse hertsogilossi vastas asuvas Chocolate House'is (kõik kes mulle külla tulevad - ma viin teid sinna) ja jalutasime lihtsalt tänavatel. Viimaseid päevi oli käimas suur festival nimega Schueberfouer, mis leidis aset suurel maa-alal ühes pargis - lõbustuspark, restoranikesed, poed, putkad, õnnemängud. Seal oli niipalju rahvast ja erinevaid lõbustusatraktsioone ja värvilisi putkakesi, et ma käisin kogu aeg nägu naerul ringi - no täpselt mulle! Mina ja Eliise võtsimegi ette kaks kõige hullemana tunduvat atraktsiooni - 60m kõrgusele viiva vabalangemise torni (nagu Linnanmäkis) ja ühed kiired Ameerika mäed. Niiiiiii lahe oli!!! 

Kindlasti tuleb siia veel infot minu tiimikate, liiga, linna jms kohta, aga las see olla siuke kiire sissejuhatav :)