Poolfinaal: St.Raphael - Beziers

St.Raphael - Beziers 0:3 (22:25 18:25 24:26)

Laupäeval mängisime esimese poolfinaali Beziersi vastu nende kodus. Alles märtsi alguses võtsime neilt põhiturniiril magusa 3:1 võidu, mis tegelikult oli kõvaks motivaatoriks ja süstis eneseusku. Kahjuks seekord päris nii hästi ei läinud... Esimene geim kulges rahulikult ja kumbki tiim pikalt eest ära ei rebinud. Geimi keskpaigas tegime mitu otse rünnakuviga ja 3 serviviga järjest, mis lõpuks kätte maksiski. Teises geimis jõudsime vaevalt platsile kõndida kui juba olime 0:3 taga - kolm meie rünnakut blokki. Polnud absoluutselt seda särtsu ja energiat, mida sellise tugeva tiimi võitmiseks hädasti vaja läheb. Me kuidagi loivasime aeglaselt selle geimi läbi. "Kirsiks tordil" vigastas meie side Natalia geimi keskel hüppeliigest. Õnneks mitte hullusti ja ta tuli üsna ruttu mängu tagasi, aga oma jälje jättis see siiski. Teine geim kindlalt vastastele. Kolmandaks olime lõpuks üles ärganud ja mängisime juba täitsa nii nagu peaksime. Olime 22:24 taga, läksin servima, saime seisu viigistatud, kuid siis lõi ikkagi vastaste diago palli maha ja sinna see poolfinaal läkski. Ma üritan (ja ma usun mu kogu tiim) minna igat mängu mängima nii, et vahet pole mis on tulemus, pärast mängu peab olema selline tunne, et andsid endast kõik ja kahetseda pole midagi, aga no peale sellist mängu ei olnud seda tunnet. Kohe üldse mitte... Kaks essat geimi said nii läbi, et me ei jõudnud nagu veel mängimagi hakata. Kolmandas võeti lõpus jõuga ära. Üllatuseks ei servitud mulle üldse(kokku 5 vastuvõttu), sain 9 tõstet, 4 lõin maha, mis polegi nii katastroof, aga blokis ja servil oleks pidanud juurde panema. Meeldiv on see, et õhkkond oli pärast mängu rahulik ja keegi ei kukkunud süüdistama või mingeid pingeid tekitama. Ega läbi ei ole ju midagi ja Nati tuletab meile iga päev meelde, et "nothing worth having comes easy" ;) Teine, do-or-die, mäng on kolmapäeval kodusaalis! Videod vaadatud, koosolekud peetud, teame mida parandada ja kust juurde panna, nii et tuld!