Veerandfinaal: St.Raphael - Le Cannet

St. Raphael - Le Cannet 3:0 (25:23 25:21 25:20)

Eelmisel reedel alustasime hooaja kõige tähtsama osaga - play-offidega. Nagu juba teada oli, siis meie lõpetasime põhiturniiri neljandana, mis annab meile veerandfinaalideks kodusaali eelise, vastaseks Le Cannet' ja St.Raphaelile järgmiseks hooajaks koha mingis eurosarjas(CEV või Challenge Cup). Oodatult oli saali tulnud palju rahvast ja muidugi mu armas Kadri Puu, kes saabus esmaspäeval otse Inglismaalt. Kui tavaliselt on mul närvid sellisteks olulisteks mängudeks suht püsti, siis seekord olin ma täiesti rahulik - lihtsalt korrutasin endale, et läheb kuidas läheb, peaasi, et ma pussutama ei hakkaks ja mingeid titekaid vigu tegema. Ei jõudnud silmagi pilgutada, kui tablool oli 3:0 eduseis. Sealt panime täiega edasi ja juhtisime teiseks tehniliseks vaheajaks 16:11. Kuna tegemist on ikkagi naiste võrkpalliga, siis ei tähenda see viis punkti absoluutselt midagi ja see vahe oligi juba ära sulanud. Mind vahetati Julie vastu tagaliinis välja. Võitlesime tublilt, aga seda elektrit ja pinget võis peaaegu silmaga näha. Mingi seisul 23:23 läksin sisse tagasi ja tegin oma vana hea rannakõksu keset platsi. Natalialt äss ja esimene väike lahing oli meie. Teises alustasime ka hästi, aga siis lõin ma kaks korda blokki ja tundus, et sealt hakkas natukene meie mäng ka allamäge minema. Le Cannet' sai vahepeal juba täitsa hoo sisse, aga meie topeltvahetus toimis hästi ja teine diago Julie tõi väga olulisel hetkel vajalikud punktid. Kuskil seisul 19:19 vms läksin sisse tagasi ja panin diago tagantliinist kinni. Oeh, kui rõõmsaks mind need blokipunktid teevad. Kahju ainult, et neid nii vähe on... Lõin ühe ületuleva ka ära, siis Karolt kaks punni, siis minult veel rünnak maha kahe pealt ja 2:0 seisiski tablool. Tavaliselt see kolmas geim on kõige ohtlikum ja võib mängu täiesti pea peale pöörata, aga õnneks oli vastane juba üsna murdunud ja geim tuli suhteliselt lihtsalt meile. Yeiiii! Tegime pilte ja andsime publikule plaksu ja autogramme ja rääkisime juttu. Ma sain muidugi Kadrile ühe mõnusalt higise kalli anda! Enda mäng polnud tegelt midagi erilist, aga ma olin uhke enda üle, et ma ei pussutanud kordagi ja suutsin kaine mõistuse säilitada ja geimilõppudes mõne olulise punkti tuua. Vastuvõtt ka okei ja kõige tähtsam on muidugi see, et see essa võit taskus on! 

Seeria käib kahe võiduni ja järgmine mäng on alles 14. aprillil Le Cannet's! Vahepeal peame ühe sõprusmängu Cannes'i vastu ja loodetavasti saame Kadriga ka midagi hästi toredat teha :)