St.Raphael - Beziers

St.Raphael - Beziers 3:1 (25:23 28:30 25:20 25:18)

Tabeliliider Beziers, kellega mängitud esimene mäng kodus oli just seesama õnnetu, kus sain oma hüpeka vigastuse. Hommikul kell 8 hakkasime minibussidega sõitma ja keskpäevaks olime kohal. Lõunasöök, tudu, video, snäkk ja mängule minek. Tunne oli väga mõnus ja saal mulle ka istus - normaalne põrand ja publikut korralikult. Nele, Marleen ja Lily, kellel ma mõned nädalad tagasi Nimes' külas käisin, olid ka vaatama tulnud. Esimeses geimis oli meil kogu aeg väike 1-3 punktiline eduseis. Mängisime rahulikult ja oma mänguplaanist kinni pidades, mis tõi ka edu. Essa geimi teises pooles sain teha ühe pikema serviseeria, olulisel hetkel panin veel ässa ka ja mängisimegi kindlalt ennast võidule. 25:23. Teises olime tiba uinunud ja Beziers sai mootori tööle. Olime geimi keskel juba üsna suures kaotusseisus (19:14 vms), aga ronisime vaikselt järgi. 24:22 seisu päästsime ka veel ära ja nii meil kui ka vastastel oli mitu geimpalli. Tegime sellistel otsustavatel punktidel lausa kolm serviviga ja lõpuks lõi liiga suurim punktitooja, Beziersi diagonaal Krystal Rivers, pallid maha ja pikk geim kodutiimile. Natukene kurb oli, aga tegelikult tegime tubli comebacki, nii et kolmandas tuli ainult edasi panna. Serv oli meil ilusti käes, nii et tempsid lammutasid korralikult. 25:20 meile. 2:1 seisis tablool, aga lihtsalt uskumatu, kui kindlameelselt me seda neljandat geimi mängisime - ei huvitanud mis see vastane tegi, me lihtsalt liikusime enesekindlalt edasi, punkt punkti haaval, kordagi ei tekkinud mingit paanikat. Tõeline tiim! Meie enesekindlus viis õnnestumisteni ja lõpuks hakkas ka vastane eksima ja näod vajusid ära ning geim veenvalt meile. TABELILIIDER OLIGI NAGU NAKSTI 3:1 NENDE ENDA KODUS ALISTATUD! Oiiii, kui magus võit. Peale neid viimaseid mänge top 3 tiimide Mulhousei, Cannesi ja Beziersi vastu on tunne, et me oleme kõigeks võimelised ja keegi ei tohiks meid alahinnata. On ju alates jaanuari lõpust kõik ainult ülesmäge läinud ja loodetavasti oleme playoffideks tippvormis. Enda mänguga vist võib täitsa rahul olla, rünnakul palju koormust ei saanud ja lõin ainult mõned pallid ära, aga sellised mängud õpetavadki, et tegelikult ei ole see ainult must-valge, et kes selle punkti vormistab - enne seda peab keegi servima, vastuvõtma, kaitses palli üles tooma. Et kuigi ma punkte tõin ainult viis (neli rünnakul, üks äss), siis sellele vaatamata ma usun, et mul ikkagi oli oma roll mängida - kõige parem vastuvõtuprotsent, pikad serviseeriad, kaitses ka enam-vähem, kuigi vahepeal magasin ikka maha oma positsiooni. Muidugi meeldiks mulle olla mingi suurim punktitooja ja MVP, aga vist hakkan vaikselt suureks saama ja mõistma, et on ka teisi asju, kuidas tiimi aidata. Tiimikad ütlesid pärast mängu, et ma võin liberoks ära minna, et ma võtan küll seda kui komplimenti :D Pärast mängu sai veel Nele, Mammu ja Lilluga juttu rääkida ja no see ikka kordades toredam, kui super võit taskus ja nende sõit läks asja ette. 

Natukene enne keskööd hakkasime kodupoole sõitma, tegime veel kiire söögipausi ja lõpuks kella 3-4 vahel olimegi kodus. Järgmine nädalavahetus on karikafinaalid, nii et liigamänge pole, aga siis ootavad juba kaks üliolulist mängu Nancy ja Le Cannet' vastu neljanda koha nimel!