Minu 2017

Veits eeljuttu: 2016. aasta sügisel alustasin oma teist hooaega Soomes Rovaniemis. Sügis ei olnud läinud nii nagu tahtsime - kaotasime palju ja uuele aastale vastu minnes olime 7. või 8. kohal, mis ilmselgelt tegi üsna nukraks. Samas oli positiivne, et mulle anti palju vastutust ja mängisin tiimis olulist rolli. Võrreldes eelmise hooajaga olin kindlasti palju stabiilsem ja suutnud täielikke ärakukkumisi vältinud.

JAANUAR
Aastat alustasime ilusa võiduga Kuusamo üle, aga sealt edasi kaotused Salole, Kuortanele ja Kangasalale. Väike mental breakdown oli ka selle pideva kaotamise tõttu - mängueelne mõnus ärevus oli kadunud ja see võrkpall ei tundunudki kohati enam nii imeline mäng. 

 

 

VEEBRUAR

Kurva detsembri ja jaanuari kõrval oli veebruar nagu maiuspala. Alustuseks kohe tublid 3:1 võidud Pieksämäki ja LiigaPloki vastu, kus ma tegin täitsa head partiid. 3:2 üllatusvõit kodusaalis OrPo üle. Kuu lõpetasime kahjuks viiegeimilise mängu kaotusega Vampulale, aga tähtis oli see, et olime back on track ja tüdrukutel jälle sära silmades.

 

 

 

MÄRTS

Märts oli tihe - alustasime super võiduga LP Viesti üle, veel viimased liigamängud, mis pähe saime ning algas play-off Kuusamo vastu. Kodus kaks vahvat võitu, võõrsil 3 kaotust(seeria kolme võiduni) ja pileti poolfinaali sai Kuusamo, kes tegelikult oligi seda rohkem väärt kui meie. Lisaks valiti mind teistkordselt Mestaruusliiga sümboolsesse seitsmikusse. Mõned üritused veel tiimiga ja veetsin palju aega Hedy-Heikkiga, sest märtsi lõpus oligi aeg Eestisse minna ja seekord jäädavalt, sest ees ootasid uued väljakutsed ja lootuses, et juba kuskil muus riigis kui Soomes ;) 

 

 

APRILL

Aprill oli rahulik - olin kodus, puhkasin, veetsin pere ja sõpradega aega. Vahelduseks mõned nädalad aastas, kus ärkad millal tahad ja hommikul alles vaatad, mida oma päevaga peale hakata. Käisin jõusaalis ja jooksmas, et koondiselaagriks ilusti vormis olla ja saaks jälle kõvem treeningtsükkel peale hakata. Viljandi järve jooksule olin ka ära regatud, aga laager algas täpselt 1.mai, nii et pidin taaskord pealtvaataja olema.

MAI

Terve maikuu elasin marsruudil hotell Džingel - Sparta - Kalevi spordihall. Tore oli jälle koondisega koos olla ja Andrei käe all polnud mina veel mänginudki. Enne tähtsat MM valikturniiri Portugalis ootasid meid ees sõprusmängud Taani ja Lätiga, kus saime suht lihtsad võidud. Esimene aasta põhikoosseisus ja tegelikult tagasi vaadates mõtlen, et oleksin saanud teha palju paremini. Mul polnud ühtegi sellist mängu, et "vot Krissu, see oli see". Portugalis saime super võidu Soome üle - see emotsioon jääb kauaks veel meelde. Kahjuks hakkasid mais mulle liiga tegema õlg ja selg, mis segasid nii MM turniiri kui ka hiljem rannahooaega. Lõpetasime turniiri 2 võidu ja 3 kaotusega, nii et tegelikult võisime enam-vähem rahule jääda. 

 

 

 

 

 

JUUNI

Juunis oli plaanis randa mängida ja puhata. Mängisimegi Liisiga paar rannaetappi, kus meil eriti hästi ei läinud, aga vähemalt suutsin ta nakatada rannavõrkpalli pisikuga ;) Juuni keskel toimus paralleelselt rannaetapiga Võrus ka Tamula vanake, kus ma varem osalenud polnud ja noh, kuna mul oli nii bomb sats, siis tuli see kuld ikka ära. Juuni lõpus käisin Marie ja Marteniga nii Võrtsjärve ääres, Tartus Ahhaas kui ka Lottemaal. Lottemaale polnudki ma veel jõudnud varem, aga mulle väga meeldis. Aa ja Viljandi uues kinos olen ma ka käinud lugematul kordi. Vahepeal olid veel mõned lõpetamised ja sai lilli viidud.

 

 

 

JUULI

Kuna mu õlavalu läks iga rannaetapiga aina hullemaks, siis otsustasime, et juulis võtame rahulikumalt ja Liis mängib oma õe Kadiga. Polnud see rand nii oluline, kui eesolev saalihooaeg. Juuli keskel läksime empsi ja Liisuga 10ks päevaks Corfule. Sai nii lebotatud, kui  ka saart avastatud. Mõnna! Juuli lõpus oli folk ja kauaoodatud perekond Kiiskinenid tulid ka lõpuks Viljandisse. 

 

 

  

  

 

  

 

 

 

AUGUST

Augustis avalikustasin oma uue klubi, milleks siis saigi Saint-Raphael. Äraminek oli 25. august, nii et enne seda tahtsin võimalikult palju jõuda - nii käisimegi perega Saaremaal ja Jurmalas, pildistamas, tegin väikese ärasaatmis istumise ka, Robin sai USAsse saadetud. Hakkasin vaikselt ka treeningkoormust tõstma, et Prantsumaale minnes ikka päris tugitoolisportlase muljet ei jätaks. 

 

 

  

 

 

  

 

 

 

SEPTEMBER

September kulges juba täielikult treeningrütmis - laager Itaalias, trennid, treeningmängud. Ma olin täiesti vaimustuses oma uuest kodust. Ma elan Lõuna - Prantsusmaal - how cool is that! Inimesed tulevad siia puhkama ja mina elan siin kuskil ilusas korteris, bassein ja palmid tagahoovis, Vahemeri paari kilomeetri kaugusel, treener toob tippvõrkpalli koju kätte, tiimikad on olümpia ja EMi kogemusega. Kõik võimalused antud - lihtsalt mine ja tee! 

 

 

 

 

 

OKTOOBER

Oktoobri keskel lõpuks algaski see kaua oodatud Prantsusmaa Pro A hooaeg. Meie esimene mäng oli kodusaalis Le Cannet' vastu, kus 2:0 eduseisust saime ikka 2:3 pähe. Minu esimeseks mänguks oli mind toetama tulnud ka armas Liina, kellega meil olid ülitoredad päevad. Teine mäng oli Pariisis Liisi vastu, kus kordus sama stsenaarium nagu esimeses mängus. Kolmas mäng Quimperi vastu kodus õnnestus 3:0 võita. Cannes', Nice'is ja St. Tropezis sai ka ära käidud. Vahepeal nägin veel Eliisat ja Fredricut ka ning emps ja Liisu tulid nädalakeseks külla. 

  

 

 

 

 

 

 

NOVEMBER

November kulges täistuuridel mängude lainel. Mängisime ka esimese French Cupi mängu Venelles'i vastu, kus õnnestus kodusaalis magus 3:1 võit võtta.  Käisin Šveitsis Anul, Nettel ja Jazil ka külas. 

 

 

 

DETSEMBER

Detsembri algul olid Liisil mängud siin lõunas, nii et saime siin mõned päevad koos aega veeta. Neljandal oli mu sünnipäev, mis lõppes imetoreda üllatuspeoga tiimi poolt. Sain lõpuks käsipiduri enda mängumootorilt ka maha võetud ja mäng-mängult aitasin tiimi aina rohkem. Kuniks 9.detsembrini, kus olin tegemas hooaja parimat mängu tabeliliidri Beziersi vastu ja maandusin vasaku jalaga kohtunikupukil. Üks hüpeka side katki, nii et ciao! Jõuludeks sain koju, sellest alles kirjutasin pikalt. 

 

 

 

 

 

 

 

Vot selline oligi minu 2017! Palju emotsioone, võrkpalli, naeru, toredaid inimesi. Võib vast öelda küll, et siiani parim aasta minu elus! 2018 - be even more awesome! ;)