Kodu

Viimasest postitusest on nii palju möödas, sest uskuge või mitte, aga vigasena on mu päevad palju tihedamad kui terve olles. Ma käin nii pallitrennis kui ka jõusaalis, lisaks veel arstid, füsiod, taastusravi, nii et lihtsalt pole leidnud seda aega, et ennast kokku võtta ja rääkida mis vahepeal on juhtunud. Ma alustan siis algusest: 

Eestisse sõidu hommik algas juba toredasti, kui Nice'i lennujaamas nägin Eliisat, kes läks ka täpselt samade lendudega koju nagu mina. Münchenis võtsime kolmekesi (mina, Kiesha, Eliisa) kerge hommikusöögi ja oligi aeg juba Tallinna lennule minna. Lennujaama tulid issi ja Marie vastu ning peale kiiret Ülemistes käiku hakkasimegi Viljandi poole sõitma. Oeh, ikka päris tore oli jälle kodus olla. Ilm oli üsna porine, tuuline ja külm, linn rahvast ja autosid täis, aga seda hubasema tunde see tekitas. 

Laupäeva hommikul käisin Marie ja Marteniga kinos "Ferdinandi" multikat vaatamas. Sai ikka silma paar korda märjaks, aga noh see mu puhul loomafilmide juures tavaline. Mulle NII väga meeldis see! Kindlasti üks lahedamaid multikaid, mis ma näinud. Peale kino sain korra Anuga kokku, kes mulle Active Ankle'i andis ja ostsin veel mõned viimased jõulukingid. 

Jõululaupäeva hommikul võtsin rahulikult, magasin ja tegime piparkooke. Õhtupoole läksin Kolga-Jaani, kus ootas maitsev jõululaud. Päkapikud olid ka käinud :) Mina soovisin jõuluvanalt sellel aastal Philips Sonicare elektrilist hambaharja, veel panin listi Joiki tooted ja mõne tennisisti elulooraamatut. Kolga-Jaani päkapikud tõidki mulle hambaharja ja no ma olen sellesse täiesti armunud. Kella 9 paiku sõitsin linna tagasi, et empsi ja Liisuga jõule pidada. Ma vist tubli laps olnud, sest ka seal olid päkapikud käinud. Sain endale Escada lõhna, mida ammu nillinud olin, raamatu ja kinkekaardi. Liisule kinkisin paar paari värvilisi sokke, millele ta ise soovi oli avaldanud ja empsile (või no kogu perele) Bold Tuesday maailmakaardi, kus saad tõmmata kleepsu ära igalt riigilt, kus käinud oled. Telekast tuli "Lumivalgeke ja kütt", mida ma suure õhinaga vaatasin ja peale seda hakkas veel ka "Puhkus", nii et sain mingi kell 3 magama alles. 

Esimesel jõulupühal sõitsin Laura maale, kus tegime kohustuslikud pildid, sõime torti, tegime paar jalutuskäigu tiiru ja ajasime tema perega juttu. Ma usun, et ta vanaema ja vanaisa said minu elust parema ülevaate, kui neil oma lapselapse omast oli :D Pealelõunal sõitsin Sürgaverre. Natukene muljetasime niisama, kuni kõlas see oodatud uksekell. Kõik said oma salmid-laulud esitatud ja toredad kingid kätte. Minule oli ka paar pakki, lunastasin need korralikult välja. Mõlemas pakis olid Joiki tooted, nii et sellel aastal tabas küll jõuluvana naelapea pihta. Peale jõuluvana käiku läksin oma armsa Kadri juurde, kes sättis ennast parasjagu peole. Saime ikka risti-põiki kõik enda, teiste ja maailma probleemid arutatud, nii et õhtu oli igati korda läinud. 

Teisipäeva hommikul läks kõik see perekond Miilen võimlasse, et maha pidada tennise - rahvastepalli - jalka - võrkpalli - korvpalli lahingud. Igaüks valis millal mida kellega mängib. Issi, Kristel, Marie, Marten mängisid tennist vaheldumisi, mina tegin oma vastuvõttu Hannese ja taadiga, kutid loopisid korvpalli korvi, tädi Maret toksis seal võrku kõigiga,  rahvastepallis oli tuline lahing poisid (Kaspar, Karl, Marten) vs tüdrukud (Marie, Kata). Eesti spordile järelkasvu peaks ikka olema! Õhtul tegin kiirkäigu Renate juurde, kes kinkis mulle nii ägeda pluusi ja nämmad kommid. Rääkisime pikalt ta õeõpingutest, see meditsiinimaailm on ikka tegelikult päris põnev. 

Ja oligi käes viimane päev Eestis. Kolmapäeva hommikul alustasime kõik koos sõitu Tallinna, kus ootas Eesti võrkpalli gala uues Terase rannahallis. Sai kõik sõbrad ja tuttavad üle vaadatud ja ära kallistatud. Lennuk läks õhtul kell kuus, nii et tunnikese sain veel vanaema juures olla ja siis juba viiski minu armas autojuht Mart mu lennujaama ja oli aeg Eestile "tšau" öelda. Kiirelt võtsin veel lennujaamast need imepisikesed Viru Valge ja Vana Tallinna likööri pudelid, mis läksid meie trenkside jõulupakki. Algul plaanisin Kalevi komme või mett tuua, aga kuna pooled tiimikad juba tõid maiustusi ja mett ei teadnud kas käsipagasisse lubati, siis läks seekord nii. Nette oli ka parasjagu lennujaamas oma Müncheni lendu ootamas, nii et ajasime kümme mintsa juttu. 

Lend Frankfurti läks kenasti. Kohale jõudes käis see sportlaste gala, nii et ma vaatasin kuskil Frankfurdi lennujaama vetsus kuidas Cretu selle parima treeneri auhinna sai :D Võtsin ühe nämma kanavõiku ja algas lend Nicei. Jaq oli mul ilusti lennujaamas vastas ja kolmveerand tunni pärast olimegi St. Raphaelis. Tegelt oli tore tagasi olla, sest teadsin, et nüüd hakkab oluline periood mu jalale ja varsti saab lõpuks mängida. :)