St.Raphaël - Beziers

St. Raphael - Beziers 2:3 (25:11 22:25 22:25 25:20 12:15)

Beziers on hetkel tabeli teisel positsioonil olev tiim, nii et läksime täiega mängima, sest kaotada polnud midagi. Neil on pikk Sloveenia koondise side, kes tüüris '96 koondise EMi hõbedani Tartus kui ka sellel aastal naistekoondise MMi kvalifikatsiooni järgmisse ringi. Nurk Janisa Johnson, kes oli eelmine aasta Soome liiga suurim punktitooja. Ameeriklane Krystal Rivers, kes vist on kõige räigema hüppega võrkpallur, kelle vastu ma elus mänginud olen. Prantsuse koondise põhilibero- ja nurk ning kiired tempsid. 

Esimene geim oli lihtsalt super - kõik, mida tegime, töötas. Enne mängu rääkisin issiga ja ta ütles, et kui ma see mäng ühtegi blokki ei saa, siis ma teen kaamera ees 15 kosmonauti. Juba essas geimis panin kaks korda diago kinni, nii et kosmonaudid jäid ära seekord. :D  Nelja pealt see blokk siuke so-so, aga kahe peal viskan ilusti käed sisse ja tundub, et täna toimis. Löögid jäid ka maha, vastuvõtt oli normalna, sain oma hüppelt serviga ässa linnukese ka kirja - 25:11. Teises vast oli tunda sellist liialt vaba ja rahulolevat olekut. Ilmselgelt nii nukrat geimi vastaste poolt enam ei tule ja andsimegi initsatiivi ära. Tegime 7-8 otseviga. Kolmandas jäime kohe alguses 5:11 ja 7:13 taha, aga võitlesime ennast järgi. Sain ühe toreda bloki veel ühe jala vastu, aga siis tegin kaks mingit totakat serviviga ja lõin ühe madala palli otse blokki, nii et olime jälle 3-4 punkti maas. Ma isegi ei mäleta, mis seis lõpuks oli, aga sain nelja peale natukene pika palli, läksin seda lihtsalt üle lööma, aga maandusin vasaku jalaga kohtuniku puki jala otsas. Täiesti idioot :D Hüpekas. Ma vist pean tänama õnne, et see ei olnud Achilka või põlv. Mul oli ikka üle pika aja väga valus, nii hullult pole elus veel hüpekas läinudki. Kohe viskas räige muna üles, aga püsti tõustes oli valu pmst läinud ja sain isegi peale toetuda, nii et loodetavasti katki midagi pole. Ma olin kuskil täiesti omas maailmas, terve tiim oli mu ümber, aga ma lihtsalt pigistasin kellegi kätt ja ainuke mõte, mis mu peast läbi käis oli, et "minuga on kõik korras, laske mind mängu tagasi". Ma olin tegemas oma hooaja parimat mängu ja siis juhtus see. Füsio teipis kiirelt ära ja panime jää peale, aga ma lihtsalt ei suutnud muust mõelda, kui et, kui süüdi ma olen ja me kaotame minu lolluse pärast. Kalpsasin lõpuks saali tagasi ja me võitsime neljanda geimi! Ma olin niiiiii uhke oma tüdrukute üle. Viiendaks geimiks lubas füsio mul minna pingile kaasa elama. Jalg hakkas valutama ka siis veits, aga ma andsin endast kõik, mis tollel hetkel võimalik, et selle otsustava geimi ikka võidaksime. Ma ei teagi, mis juhtus seal geimi algul, kõik käis nii kiiresti, aga Beziers läks kiirelt oma teed. Tulime veel seisul 9:14 järgi 12:14, aga sinna see jäi. Ma katsun olla positiivne ja mõelda, et saime vähemalt ühe vajaliku punkti tabelisse.

Kõik olid hästi toetavad ja aitasid mind ja tulid kallistama ja ütlesid, et mängisin hästi, aga ikkagi nii väga kripeldab. Ma olin lihtsalt kurb ja vihane korraga, sest no tegelikult täiesti lollakas vigastus. Need kolm blokki õnneks natukene lohutavad :)

Hetkeseis on selline, et paistetus on natukene alla läinud ja valu on vahelduva eduga - vahepeal ei tunne midagi, siis kui hoian kõrgemal, tuikab rohkem. Reedel on meil ülioluline mäng Nancy vastu, nii et oma unistustes ma mängin, aga eks näis - füsio oli suhteliselt skeptiline, aga ma teen kõik, mis minu võimuses, et see kiirelt paraneks. Pilti lähme ka tegema homme-ülehomme. 

Hea näide on eelmine aasta Vampulas juhtunud trauma mu randmega, kus jooksin vastu seina ja kõik kartsid, et luu on katki, aga tegelikult oli lihtsalt põrutus ja nelja päeva pärast tegin mingi 25punnise mängu, nii et pöidlad pihku ja loodame parimat! ;)

Ma loodan, et paanikaks pole põhjust ja saan kiirelt jalule tagasi. Aitäh kõigile, kes mu mängu vaatasid ja kaasa on elanud! Katsun teid asjadega kursis hoida :)