Kolmapäeval mängisime kodus taas esiliiga tiimi Mouginsi vastu. Samasugune süsteem nagu eelmine kord, et üks pool saab lisaks veel lihtsa palli ja punkti võitmiseks peab võitma kaks palli. Alguses passisin mõned tiirud varus, siis läksin mängu. Esimene "geim" sain viis korda palli puudutada ja kõik oli kuld - blokk, kaks idekat vastuvõttu, kaks rünnakut maha. Enesetunne oli kuidagi mõnus, pingevaba. Üritasin lihtsalt nautida! Paar geimi mängisin, siis jälle puhkus mõned tiirud ja siis jälle tagasi mängu. Üks meie servigeim oli ikka täitsa null. Vastane võttis vastu, tõste ja rünnak maha. Neil on päris mitu sellist 40+ mängijat, aga no superheas vormis. Kerge hüppega, pikad, korrektsed löögid, kõik suunad olemas. Lõppu üks geim 15punnini, võitsime selle lebolt. Üldjoontes jäin rahule, vast siiani parim esitus minult.
Reedel sõitsime taas Cannes'i. Nad mängisid vahepeal paar treeningmängu, kus veerand tiimist endale mingi jama külge haakis, nii et nende ÜKE treener pidi teist tempsi mängima. Esimene geim oli suhteliselt nukker. Olime vaiksed, emotsioonitud, tuimad, ei suhelnud omavahel, palju segadust. Tavaliselt on meie libero üks nendest energiapallidest ja platsil jutustajatest, aga ta kutil olid tervisega tõsised probleemid, nii et väsimus ja mure tegid seekord oma töö ja keegi teine pidi vastutust rohkem endale võtma. Endal oli ka raske, pallid ei jäänud absull maha ja valitsev leinameeleolu ei aidanud mu mängule eriti kaasa. Teises geimis hakkas vaikselt elu sisse tulema. Mu mäng läks natukene paremaks, aga pigem üritasin rohkem emotsioonide ja suhtlusega aidata. Vastuvõtul rääkisin enne igat palli ja tähistasin iga punkti. Kolmandaks geimiks pandi teine nurk Julie minu asemel sisse, aga selle asemel, et varus passida, sain hoopis Cannesi tiimis mängida. Ma ei hakka valetama - ma läksin väga hea meelega. Üks parimaid tiime Prantsusmaal ja mul on võimalus end näidata ja väga heade mängijatega koos mängida. Pidin mängima ainult eesliinis, üks poolvigane nurk mängis tagaliinis. Kõik olid väga sõbralikud ja toetavad, treener hästi rahulik ja chill. Juba kohe algusest saati usaldas side üsna palju ja no need tõsted olid ikka natuke teisest klassist, kui ma muidu harjunud olen. Pole mingisugune maailmatase, aga lihtsalt pall oli alati õige koha peal, seisis ilusti, nii et isegi kui natukene kõrge või madal, siis oli lihtne lahendada. Ma tõin selle ühe geimi jooksul ainult eesliinis mängides vist rohkem punkte, kui kõik eelnevad geimid, mis me nende vastu mänginud oleme. Kuna ma mängisin ainult eesliinis, siis kasutasin väljas olles võimalust ja jutustasin natukene mängijatega ka. Selle kolmanda geimi muidugi St.Raphael võitis ehk mina olin ainukene mängija saalis, kes võidurõõmu maitsta ei saanud, aga ma ei lasnud sellest ennast absoluutselt häirida :D Pigem vastupidi - ma sain oma enesekindluse tagasi. Tuju on olnud palju parem ja trennis motivatsioon kõrge.
Selleks nädalaks meil hetkel treeningmänge plaanis ei ole, aga tean, et treenerid otsivad mingit võimalust. :)
Comments
Post a Comment