Saint - Raphael - Le Cannet 2:3 (25:21 25:20 20:25 19:25 13:15)
Minu esimene mäng prantsuse liigas. Väike ärevus oli ikka sees, eriti kui jõudsin saali ja seal oli juba niipalju ringisagivaid inimesi, plakateid, prožektoreid. Vastane oli kõvast puust, rikas, mitmetes finaalides mänginud, Meistrite Liigas osalev Le Cannet. Alustasin põhis. Mängu algus, nagu arvata oligi, oli natuke rabe ja kohmakas. Vastane sai paremini stardipakkudelt minema ja läks 3-4 punktiga juhtima. Õnneks saime mõne bloki ja tugevate löökide abil ennast ka käima ja mängisime vahe tagasi. Geimi keskpaik kulges punkt punktis ja ma ütleks, et täitsa tuline võitlus oli iga palli pärast. Geimi lõppu ma ei mäleta, aga tasakesi saime edumaa sisse ja põnev geim lõppeski 25:21 meie kasuks. Oeh, issand, see geimivõit oli juba niiiiiiiii hea! Teist geimi mängisin ka naeratus näol. Teises geimis saime juba ise suht kiirelt 5-6 punktise edumaa, mida suutsimegi lõpuni hoida. Suutsin geimilõpus korraliku "pange" panna ja 24:20 seisul võrku servida. Titt. Peale teist geimi oli 10minutiline paus. Giulio üldiselt oli rahul meiega, aga eks mingeid näpunäiteid ikka andis. Soome liigas oli ka peale teist geimi paus ja ma teadsin, kui ohtlikult see võib uinutada ja rütmist välja lüüa - kahjuks meie olime selle elavad tõestused. Kolmandat geimi alustasime aeglaselt, aga seisuni 15:15 oli veel võrdne. Mõned rünnakuvead ja vastaste head sooritused olid piisavad, et vastane end püüdmatusse kaugusesse mängiks. Pole hullu - neljas geim ootas ees. Kaotasime selle 19:25 ja märksõnaks võiks vast öelda servivead, mida tegime lausa 7. Sealjuures mitte ühtegi ässa. Ilmselgelt selline vigade-punktide vahekord ei ole okei. Viienda geimi kohta ei oskagi midagi öelda - seisul 6:8 vahetasime pooled, aga Le Cannet mängis suurepäraselt kaitses ja suutis need ülestoodud pallid ka punktiks vormistada. Meie rünnak oli lahja. 11:14 seisu suutsime veel 13:14 peale mängida, kuid kahjuks lõpuks ikkagi 15:13 vastasele. Ühest küljest muidugi ülivalus kaotus, teisest küljest essa mängu kohta mitte paha sooritus. Väike pettumus on siiani hinges, et no kuidas ja miks, aga tuleb sellest üle olla. Enda mänguga ma päris rahul ei ole, aga midagi katastroofiliselt ka ei olnud. Mängisin peaaegu terve mängu. Punkte oleks pidanud muidugi rohkem tooma kui 8. Samas, vastuvõtt oli 58%, mis pole paha. Vastuvõtul tundsingi ennast lõpuks kõige mugavamalt. Serv ei lennanud päris nii nagu oleks võinud, ei leia seda õiget tunnet veel. Publik oli muidugi niiii äge. Selline möll ja kisa, side ei kuulnud ühtegi ründajat, trenks pidi karjuma. Peale mängu tuldi ikka ütlema, et tublid olime ja oldi väga toetavad.
Järgmine mäng on laupäeval Pariisi(loe: Liis Kullerkannu) vastu. Meie põhiside Natalia ja temps Julieta tulevad ka homme, ma ei jõua ära oodata, millal lõpuks terve võistkond koos. Katsun enne Pariisi mängu oma seiklustest Liinaga ka kirjutada! :)
Comments
Post a Comment