WoVo - Pölkky Kuusamo 0:3
Teen selle postituse enne homset ära, et keegi minust eemale ei hoiaks vms mu paha tuju kartuses :D
Vast minu lemmikmängija siin liigas, Olena Prokopenko. Loodetavasti avaneb mul kunagi võimalus temaga ühes tiimis mängida :)
Teen selle postituse enne homset ära, et keegi minust eemale ei hoiaks vms mu paha tuju kartuses :D
Enne mängu olin närvivapustuse äärel: jalad nõrgad, ärevus level 1000, jooksin sada korda vetsu vahet, söök alla ei läinud, käisin kõikidele pinda. Ühesõnaga - täiskomplekt. Proovisin end rahustada mõttega, et MITTE MIDAGI ei juhtu, kui me kaotame. Kuu aja pärast on nagunii kõik selle ära unustanud. Saal oli rahvast pungil, istuti treppidel ja kuskil rõdul, kus ma eelnevatel mängudel pole kedagi näinud. Mitte midagi ei kuulnud, rahvas oli täiesti pöörane. See tunne on tegelikult võimas, et tõesti niipalju inimesi vaatab mängu, kus mina mängin. Nagu õige värk juba :) Soojendus läks üsna normaalselt. Mäng oli küllaltki ühepoolne. Esimesed kaks geimi natukene pussasin ja kuidagi ei leidnud seda õiget mängurütmi. Teise geimi lõpus võtsin ennast kokku, aga kõik mu head löögid mängiti kaitses kuidagi ikkagi üles. Jama värk. Kolmandas tegin juba täitsa normaalse etteaste, aga see meid kaotusest ei päästnud. Natukene ikka raske, kui põhimõtteliselt üks tempo meil tõsteid ei saa(2 tõstet kolme geimi peale) ning kolm nurka ehk mina, Nelli ja Jessi anname tegelikult kahe inimese panuse (tavaliselt vähemalt üks nurk on miinuses/nullis). Nagu Teemu ütles pärast mängu - täna mängisid naised tüdrukute vastu ja võtsid, mis õigusega neile kuulus! Suur respect Kuusamo ees, nad mängisid väga tublilt ja väärisid seda kohta poolfinaalides täiega! Loodan, et neil läheb hästi ja üks medal ikkagi põhja tuleb :) Jah, mõne arvates võib tunduda ebaaus, et neil on põhiseitsmikus vaid kaks soomlast, aga samas, kui sa võidad, siis ei koti see kedagi. Ma arvan, et kedagi sellest 600-700st inimesest, kes vaatama tulid täna, ei huvitanud, et soomlased passivad pingil ja välismaalased mängivad. Nad tahtsid, et nende kodutiim võidaks ja see ongi kõige tähtsam :) Samamoodi on ju meie Rovaniemi meeste tiim, platsil on üks soomlane, aga kõik on õnnelikud, et neil lõpuks ometi hästi läheb!
Tuju oli pärast mängu hea, sest ikkagi parem tiim võitis ja edasipääs oleks pigem olnud üllatus. Eks sisimas oli lootus viimse hetkeni, aga samas mingit suur pettumust koos pisaratega, nagu eelmine aasta, ei olnud. Võtsin kõike rahulikult ja pigem positiivses noodis, et mul on olnud siin kaks suurepärast aastat koos toredate inimestega ning vaatan lootusrikkalt tulevikku. :)
Vast minu lemmikmängija siin liigas, Olena Prokopenko. Loodetavasti avaneb mul kunagi võimalus temaga ühes tiimis mängida :)
Hooaeg on läbi, kuid Rovaniemis olen ma vähemalt nädala veel. Katsun võimalikult palju kõikidega aega veeta ja käia, kus veel käimata on. Meeste veerandfinaale kindlasti vaatame ka. Mul on tegelikult veel nii mitmetest asjadest kirjutada siia, nii et hoidke ikka silm peal ;)
Comments
Post a Comment