WoVo - LP Viesti 3:2
Ärkasin vist vasaku jalaga, sest tuju oli juba kohe hommikul paha. Megauni peal, söögiisu ka pole, trenni minna ei tahtnud. Enne hommikust pallitrenni oli meil veel traditsiooniline videokoosolek, kus ma needsin iga seal veedetud minutit. Minu arust on see kõige igavam ja tüütum osa enne mänge, eriti kui oled selle tiimiga eelnevalt juba 2-3 korda mänginud ja võid peast öelda vastaste mängijate särginumbrid, lemmikud servi- ja rünnakupaigad jne. Aga saan aru - vajalik "protseduur" enne mänge! Trennis oli meid vähe, sest pool võistkonda oli laupäeval Tamperes mängimas A-klassi turniiri (kus tagati pääs Soome meistrikate finaalturniirile) ja nemad olid pallitrennist priid. Trenn läks üldiselt täitsa normaalselt; mulle tegelikult meeldib, kui on vähe inimesi. Hea rahulik õhkkond. Enne mängu iluuni, korralik eine ja tümm mängima.
Kuna Heidile oli külmetushaigus oma jälje jätnud, siis alustas mängu Roosa. Salo mängis kaks esimest geimi oma teise koosseisuga, kus oli palju noori mängijaid, kuid karistasime nad ilusti ära. Kui asi hakkas hapuks minema, pandi põhiside Tuchashvili ja diago Vilponen sisse, aga oli juba nats hilja. Kaks essat geimi 25:23 meile. Kolmandas tulid juba oma põhikoosseisuga. Põnevust jätkus lõpuni ja tegelikult meil olid ka pisikesed šansid, et mäng lõpetada, aga vist väike aukartus vastaste ees ja Salo varasemad muljetavaldavad tulemused tegid oma töö ja võib-olla me ei võidelnud nii nagu teeksime mõne tiimi vastu, keda me peame võitma. Neljas oli tegelikult Salo geim, kuigi 25:21 seda võib-olla nii väga ei paljasta. Eelmine aasta mängisime Salos viis geimi ja kaotasime, nüüd oli aeg kodusaalis proovida. Alustasime rahulikult, võtsime ühe punkti korraga. Näitasime vastastele tublisti hambaid ja võitsime mitu rasket palli, mis lõpuks Viesti murdiski. Ilmselgelt oli ju võidukohustus nende õlul ja vahel on see isegi suurem vaenlane, kui teiselpool võrku olev tiim. 15:9 ja 3:2 meile. Muidugi olin ma õnnelik, aga sellist eufooriat nagu nt jaanuari algul saadud võit Kuusamo üle tõi, ei olnud. Ikka mõtlesin, et oi miks ma küll selle servivea viiendas geimis tegin või miks ma seda palli kaitses kätte ei saanud vms. Maksimalist it is! Statistika üle oli mul muidugi hea meel - 27punkti pole paha! Vastuvõtul ei olnud ma nii kindel; võib-olla sellepärast, et kohe algusest peale hakati mind survestama, aga samas 45% täitsa nitševoo tulemus! Mu lemmikosa olid muidugi mu blokid. Kõik sellised ilusad nagu meestemängudes :) Lisaks olen ma õnnelik Teemu üle. Ma juba täheldasin eelmine aasta, et see Salo võitmine tähendab hullult palju tema jaoks. Seekord saime selle lõpuks kätte!
Mingeid medaleid nüüd mõtetes meile kaela pole vaja riputada või ootusi üles ajada. See oli üks mäng, kus meie olime lihtsalt viiendas geimis paremad. That's it! Samas oli see oluline, sest ehk nüüd esiotsa tiimid HPK ja Salo meid endile play-offi vastaseks ei vali. Meie kasuks räägib veel pluss, et oleme nii kaugel põhjas, et keegi hea meelega siia ei sõida.
Põhiturniiril on jäänud veel mängida kaks mängu LP Kangasala ja OrPo vastu. Mõlemaga oleme mänginud 1:1, kuid eelis on siiski vastastel, kes mängivad koduseinte vahel. Samas, kaotama me ei lähe ;)
Comments
Post a Comment