WoVo - Pieksämäki

WoVo - Pieksämäki 3:1
Eelmisest mängust oli möödas juba rohkem kui kaks nädalat, nii et mängunälg oli üsna suur. Kuna meie liberod ei ole hooaja vältel eriti head mängu näidanud, siis oleme viimase nädala treeninud nii, et meie nurgaründaja Viivi on libero. Etteruttavalt ütlen ära, et ta tegi suurepärast tööd! Enne mängu olingi hästi energiline ja heas tujus kuni sain teada, kes alustavad... Mu hea tuju pöördus mõne sekundiga vihaks, mis tegelikult võib-olla ei olegi nii halb, sest ma üldiselt mängin paremini kui mind kurjaks ajada ja ei tee oma vigadest niipalju välja. Ühesõnaga, mängu algus oli meil üsna hapu. Nii head vastuvõttu pole meil vist veel olnudki sellel hooajal, samas tõsted ja rünnak ei kannata kriitikat. Mängupilt muutus geimi keskel, kui Heidi lõpuks sisse tuli. Pieksämäkil oli kaks geimpalli, millest nad ühe siiski suutsid ära realiseerida, nii et 26:24 vastastele. Samas, hullu polnud midagi ja teises geimis juba haarasime ise ohjad ja võtsime üsna kindla 25:17 võidu. Kolmas oli kogu aeg punkt punktis. Ma ei ütleks, et Pieksämäki nii hästi mängis, aga ma kuidagi tundsin, et meil oli mingi enesekindlus, et vahet pole kas oleme paar punkti ees või taga, et me suudame ikkagi mängu enda kasuks pöörata. Sellist paanikat ei tekkinud kordagi, kui eduseisu käest ära lasime. Kolmanda lõpp läks üsna tasavägiseks, kui tabloo näitas 23:22, kuid vastaste mängija oli enne pallivahetuse algust astunud servides joone peale, mida esimene kohtunik kohe ei märganud, nii et 24:21 edumaa oli juba palju soliidsem. Geim meile. Neljas kulges üsna sarnaselt kolmandale ja kaptenid pidid üsna mitu korda peakohtuniku manitsusi kuulma, sest protestiti ikka hoolega. 23:23. Jaz servis ässa ning Nelli lõi palli maha, nii et mäng 3:1 meile. Emotsioonidest pildid allpool:) 
Enda mäng oli nii ja naa. Vastuvõtul võtsin palju vastutust ning sain tegelikult väga hästi hakkama(olugi, et protsent statistikas polnud päris see, mis lootsin, aga samas tempside rünnakuprosad olid jällegi head). Selle üle olingi kõige õnnelikum. Rünnak oli keskmine, ei midagi erilist. Samas serv oli õudukas. Viimased kaks geimi vaatasin alati enne servima minekut pingile, et ehk keegi tuleb vahetusest minu asemele. Alustasin jõuserviga, täitsa normalna oli, lihtsalt natuke audis. Kuna olime kaotusseisus, läksin üle planeerivale, aga selle lennutasin lihtsalt suuuuuure kaarega auti. Kokku tegin neli serviviga, et polnud just parim päev servijoone taga. Kaitses tegime keset mängu ühe ägeda muudatuse: kui Jaz servib, mängib tema kaitses kuue peal ja mina viie peal. Whoop-whoop! Kuue peal ei ole siis küll ründajat, aga ma olin jube õnnelik, et selleks üheks asetuseks ma kaitsemängija tiitli sain. Meie matšpalli video (ja kogu neljas geim) siin:
Parima mängija auhinnaks sain sellise ratta:














Comments

Post a Comment