WoVo - OrPo

WoVo - OrPo 3:2
Pühapäeval oli meil mäng hetkel tabelis neljandat kohta hoidva Orivesi vastu. Läksin mängule "puhta peaga", ei mõelnud võitmisest või kaotamisest, kuid kahjuks oli ei-saa-pallile-pihta päev. Juba soojendusel tundsin, et mu ranne ei taha minuga koostööd teha, olgugi, et teibi kogus on aasta lõpuga võrreldes 10x väiksem. Esimene geim läks üllatavalt hästi, tavaliselt me ei saa alguses vedama, aga seekord saime ilusti stardipakkudelt minema ja mängisime tublilt lõpuni. Vastased õnneks tegid omavigu ka üsna palju, mis meie edule kaasa aitasid. Raske geimivõit käes - jalg sirgeks. Teine geim OrPo lihtsalt klobis meid, vahtisime ammuli sui pealt, nii et 25:14 neile. Kolmandat alustasin kohe ühe ilusa ühese blokiga. Geim kulges pingeliselt kuni lõpuni. Minu arust oli täitsa kobe võrkpall, sest punkte saadi oma heade rünnakutega, mitte vastaste vigadest. Kuna rünnakul minust seekord eriti abi ei olnud, siis üritasin keskenduda rohkem vastuvõtule ja kaitsemängule. Ka ei vaadanud ma alates geimi keskpaigast enam skoori, sest palju lihtsam on mängida, kui ei tea, kui pingeline see seis seal geimilõpus parasjagu on. Nii tuligi mulle geimivõit toreda üllatusena. Neljas algas samamoodi nagu teine, et OrPol õnnestub kõik ja meil mitte midagi. Tegime 8(!) rünnakuviga neljandas geimis. Seisul 4:13 vms võttis Teemu aja ja ütles, et kui me väga tahame, siis me suudame selle vahe tagasi mängida. Võib-olla mõnel muul päeval mõne teise tiimi vastu oleks ma selle peale ainult muianud, sest no pole just kõige lihtsam ülesanne, kuid seekord suutsime oma sisu näidata. Mida meil kaotada oli, ilmselgelt oli favoriidi koorem vastaste õlul. Ja me suutsimegi! Noh, naiste võrkpall :D Ühesõnaga seisust 4:13 sai 19:19. Minu närvid muidugi ei pidanud vastu, nii et taaskord ei teadnud ma tegelikult punktiseisust midagi ja lihtsalt mängisin. 22:22, Orivesi lõi kaks palli maha. Meie vastasime, kuid kahjuks siiski 25:23 külalistele. Samas polnud hullu miskit, me viiendaid geime juba jumal-teab-kui-palju mänginud sellel hooajal, nii et peaksime karastanud olema. Lisaks koduseinte ja publiku toetus. Läksime kärmelt 6:2 ja 10:5 ette, nii et õnneks oli OrPo vaim üsna kiirelt murtud. Mängu lõpetasin kelmika ässaga ja oligi 3:2 võit olemas! Võidu üle olin muidugi õnnelik, kuid rünnakuprosa ei kannata mingit kriitikat. 7 palli viies geimis maha lüüa on ikka mageduse tipp! Mingeid vabandusi ma otsima ei hakka, 18% ei tohiks see protsent olla ka siis kui side tõstab silmad kinni või mul on viiene blokk ees. Lohutab see, et võitsime ning mu vastuvõtt (48%), kaitse ja serv (4 ässa) olid täitsa kobedad! Täna tegid õnneks teised töö ära, olin seekord pigem abistav jõud. :) 
Kolmas järjestikune võit tabelis kirjas ja see ongi kõige tähtsam! 





















Comments

Post a Comment