Tegemised-toimetused

Veebruar on siiani läinud võiks öelda, et ideaalselt, sest kahest mängitud mängust oleme kogunud 6 punkti. Samas hakkab keha järjest rohkem väsimusest märku andma. Neljapäevaks-reedeks on jalad juba täitsa läbi ja trennides aina raskem. Üle-eelmine nädal oli jõuksis (vabatahtlik) maxi päev. Proovisin rinnalevõttu 72kg, aga käis veel üle jõu. Õhtuses trennis jalad tudisesid all, samas mõned päevad hiljem hüppasin nagu noor känguru. 

Peale Pieksämäki mängu otsustas mu hääl mu hüljata. Vahetult peale mängu oli juba kahtlane, aga järgmine hommik oli täitsa kadunud. Ma kõlasin nagu kivinõid vms, nii et kõik kellega ma rääkisin, said alustuseks kõva kõhutäie naerda :D Katsusin toas soojas olla villaste sokkide ja salliga, aga reedel otsustasin ikkagi trenni minna, mis ei olnud just kõige parem mõte. Kurk valutas iga trennis oldud minutiga aina rohkem, nii et laupäevase kangitrenni jätsin vahele, et esmaspäevaseks mänguks vormis olla. Õnneks uue nädala alguses oli juba kõik tipp-topp ja saime super võidu LiigaPloki üle. Energia oli küll kolmandaks geimiks täiesti null, aga mulle meeldib lause "when it's hard, push harder", mis mind tihtipeale rohkem pingutama paneb, isegi kui keha päris järgi ei jõua. 

4.veebruaril sai meie ÜKE treener Saija väikese Eevi emaks. Teisipäeval käisime tiimikatega Prismas, kus Saija koos beebiga vastu jalutas ja saime meie ka pisikest oma silmaga näha. Tervis on nii emal kui lapsel korras, nii et Saija lubas varsti meie juures tagasi olla :) 

Eelmine nädal lahkus meie tiimist libero Janika. Põhjuseid oli mitmeid, alustades mitte parimate sooritustega mängudes ning lõpetades terviseprobleemidega. Üksikasju ma siin lahkama ei hakka, on nii nagu on :) 

Veel oleme käinud vaatamas üsna mitut Lakkapää mängu. Neil on ka veebruar täitsa ilusti läinud, mänginud mitu viiegeimilist mängu tabeliliidrite vastu. 

Mu (ainuke) potilill, mille Nelli mulle sünnipäevaks kinkis, läks lõplikult eelmine nädal manalateele (loe: prügikasti). Ei osanud ma talle kuskilt seda päikest välja võluda (või olen ma lihtsalt halb lillekasvataja). 

Leidsin lõpuks oma lugemissoone jälle üles ja "Troonide mängu" kolmas raamat edeneb kenasti. 

Palavad tervitused Kertule, Anule ja Piia perele, kes WoVo õnneloose ostsid ja mu blogi fännavad! Ägedad olete! (kui keegi veel tahab äge olla ja teemantsõrmust võita, siis kirjutage mulle :))

Muidu on kõik hästi, samas tahaks juba Eestisse. Õnneks pole palju jäänud! :) 

Kui Eestis kuulsaks ei saa, siis Rovaniemis ikka saab
 (peale 1,5 siinoldud hooaega olen ikka veel mõne ajakirjaniku jaoks hakkuri)