Nii, esimene täispikkuses "töönädal" kohe-kohe läbi ja kahjuks või õnneks on juhtunud nii mõndagi.
Tähtsaimaks uudiseks on vast see, et Jessical läks eile trennis hüpekas, mis tähendab seda, et meie niigi nigelast nurkade osakonnast on jäänud järele vaid riismed ehk siis mina ja Viivi. Nelli saaks ka hakkama, aga ta sellel hooajal mõeldud diago positsioonile nii et kui isegi ühel kolmest on halb päev, siis on sos. Sellest ma ei taha mõeldagi kui keegi meist vigastada peaks saama. Pmst võib siis kuskile esiliigasse ära minna :D Meie nn. neljas nurk Petra on ka vigastatud ja käib põlvetoega ringi nii et temast ka abi pole. Väike lootus meis on, et EHK saaks kuskilt kellegi juurde, aga kardan, et klubi ressursid seda luksust ei võimaldaks. Nagu ma aru olen saanud, siis mõnda korralikku nurka Soomest on raske leida ja välismaalased kallid, nii et nurka? Diagot? Anyone? :D
Teisipäeval demonstreerisin oma kaunist "pöidlad ees" blokki, mis lõppes sellega, et mul läks vasak pöial. Jälle. Ma isegi ei jõua enam järge pidada, et kumma käe pöial kui mitu korda on läinud. Aga mis seal ikka - külma peale, teibiga kinni ja nagu uus. Enam eriti tunda ei anna, aga kuukese vast peab teipima.
Minu igapäevane lõunatamine Feenixis on ka lõppenud ning nüüd olen kaks päeva käinud sellises kohas nagu Ounas Ateria. See on uus söögikoht mu kodu lähedal, mis töötab sama põhimõttega, mis Feenix, et sööd palju tahad. Esmamulje on väga hea - suur valik nii salateid kui ka jooke, söögid maitsvad, muidu ka kena ja korras koht. Jala lähen sinna max. 10 minutit kodust, SantaSpordist veel vähem, mis on super, sest siis ma ei pea muretsema kuidas iga päev linna ja tagasi saan.
Eile käisin trenni andmas enda juuniorite tiimile. Eelmine aasta oli sama asi, et igal WoVo meistriliiga mängijal on oma nn. junnutiim, kellele nad siis on nagu mentoriks või eeskujuks. Siis olid meil Aricaga B-klassi tüdrukud, sellel aastal koos Heidiga C-klass (12-14aastased). Kuna Heidi ei saanud tulla, siis läksin üksi. Tüdrukuid oli trennis 9 tükki ja esimene asi, mis silma jäi, oli nende inglise keel - rääkisid julgelt ja väga hästi. Soojenduse viisid nad ise läbi ning mu ülesanne oli siis sisustada ülejäänud trenn. Mu enda arvates mul seda treeneri potentsiaali ülearu nüüd ei ole, nii et üritasin olla võimalikult mitmekülgne ja muuta trenni nii huvitavaks kui vähegi suutsin. Tegime mõned sööduharjutused, lihtsate pallide vastuvõttu (ülevalt), paarides blokiharjutusi, mõned löögid, täpsuse peale servi ja vastuvõttu. Tüdrukud olid väga tublid ja tundus, et minu kohalolek motiveeris neid ka natukene. Eks ma väikese ettevaatlikusega lõpus küsisin, et kas neile ikka meeldis, aga sain vastuseks õnneks väga entusiastliku "JA!". Ühe tublimaga, kelle isaga ma koju pärast sain, tegime mu maja ees ühe pimeda selfie kah :D Pärast kirjutasid veel mõned tüdrukud personaalselt mulle ja tänasid ning treenerid olid kohe Teemule ette kandnud, kes kiitis ka. Nii et lõpetasin eilse päeva väga positiivse noodiga :)
Trennid on läinud nii mul endal kui ka tervel tiimil ainult ülesmäge vaatamata sellele, et kolm päeva järjest pidanud kell 7 ärkama. Täna andis keha jõuksis nats tunda ja üha raskem ja raskem on sealt teki alt välja hommikuti saada, aga õnneks terendab ees vaba nädalavahetus. Homme tuleb veel Kuusamoga maha pidada üks treeningmäng, õhtul on väike tiimiõhtu ühes ööklubis, kus tutvustatakse väikesele seltskonnale meie tiimi ja räägitakse natukene eelolevast hooajast ning siis kaks päeva puhkust :)
Tähtsaimaks uudiseks on vast see, et Jessical läks eile trennis hüpekas, mis tähendab seda, et meie niigi nigelast nurkade osakonnast on jäänud järele vaid riismed ehk siis mina ja Viivi. Nelli saaks ka hakkama, aga ta sellel hooajal mõeldud diago positsioonile nii et kui isegi ühel kolmest on halb päev, siis on sos. Sellest ma ei taha mõeldagi kui keegi meist vigastada peaks saama. Pmst võib siis kuskile esiliigasse ära minna :D Meie nn. neljas nurk Petra on ka vigastatud ja käib põlvetoega ringi nii et temast ka abi pole. Väike lootus meis on, et EHK saaks kuskilt kellegi juurde, aga kardan, et klubi ressursid seda luksust ei võimaldaks. Nagu ma aru olen saanud, siis mõnda korralikku nurka Soomest on raske leida ja välismaalased kallid, nii et nurka? Diagot? Anyone? :D
Teisipäeval demonstreerisin oma kaunist "pöidlad ees" blokki, mis lõppes sellega, et mul läks vasak pöial. Jälle. Ma isegi ei jõua enam järge pidada, et kumma käe pöial kui mitu korda on läinud. Aga mis seal ikka - külma peale, teibiga kinni ja nagu uus. Enam eriti tunda ei anna, aga kuukese vast peab teipima.
Minu igapäevane lõunatamine Feenixis on ka lõppenud ning nüüd olen kaks päeva käinud sellises kohas nagu Ounas Ateria. See on uus söögikoht mu kodu lähedal, mis töötab sama põhimõttega, mis Feenix, et sööd palju tahad. Esmamulje on väga hea - suur valik nii salateid kui ka jooke, söögid maitsvad, muidu ka kena ja korras koht. Jala lähen sinna max. 10 minutit kodust, SantaSpordist veel vähem, mis on super, sest siis ma ei pea muretsema kuidas iga päev linna ja tagasi saan.
Eile käisin trenni andmas enda juuniorite tiimile. Eelmine aasta oli sama asi, et igal WoVo meistriliiga mängijal on oma nn. junnutiim, kellele nad siis on nagu mentoriks või eeskujuks. Siis olid meil Aricaga B-klassi tüdrukud, sellel aastal koos Heidiga C-klass (12-14aastased). Kuna Heidi ei saanud tulla, siis läksin üksi. Tüdrukuid oli trennis 9 tükki ja esimene asi, mis silma jäi, oli nende inglise keel - rääkisid julgelt ja väga hästi. Soojenduse viisid nad ise läbi ning mu ülesanne oli siis sisustada ülejäänud trenn. Mu enda arvates mul seda treeneri potentsiaali ülearu nüüd ei ole, nii et üritasin olla võimalikult mitmekülgne ja muuta trenni nii huvitavaks kui vähegi suutsin. Tegime mõned sööduharjutused, lihtsate pallide vastuvõttu (ülevalt), paarides blokiharjutusi, mõned löögid, täpsuse peale servi ja vastuvõttu. Tüdrukud olid väga tublid ja tundus, et minu kohalolek motiveeris neid ka natukene. Eks ma väikese ettevaatlikusega lõpus küsisin, et kas neile ikka meeldis, aga sain vastuseks õnneks väga entusiastliku "JA!". Ühe tublimaga, kelle isaga ma koju pärast sain, tegime mu maja ees ühe pimeda selfie kah :D Pärast kirjutasid veel mõned tüdrukud personaalselt mulle ja tänasid ning treenerid olid kohe Teemule ette kandnud, kes kiitis ka. Nii et lõpetasin eilse päeva väga positiivse noodiga :)
Trennid on läinud nii mul endal kui ka tervel tiimil ainult ülesmäge vaatamata sellele, et kolm päeva järjest pidanud kell 7 ärkama. Täna andis keha jõuksis nats tunda ja üha raskem ja raskem on sealt teki alt välja hommikuti saada, aga õnneks terendab ees vaba nädalavahetus. Homme tuleb veel Kuusamoga maha pidada üks treeningmäng, õhtul on väike tiimiõhtu ühes ööklubis, kus tutvustatakse väikesele seltskonnale meie tiimi ja räägitakse natukene eelolevast hooajast ning siis kaks päeva puhkust :)
Comments
Post a Comment