31.03

Kella veerand 11 paiku tuli Heikki järgi ja viskas mu juuksurisse. Juuksuris pole peaaegu pool aastat käinud niiet otsad olid küllaltki katki ja kuivad niiet lubasin mingi 5cm maha võtta. Kui juuksed sirged, siis ei saa eriti arugi, aga kui uuesti lokki läksid peale pesu, siis oli hobusesaba küll jube tilluke :D Hästi tore juuksuritädi oli. Rääkisime nats juttu ja ütles, et tema mees on seal meie WoVo mängudel mingi organisaator vms. Juuksed alati peale juuksuriskäiku nii mõnnad ja ilusad :) Tänasin mitu korda ja jalutasin Hedy tööjuurde, näitasin oma soengukese ette, rääkisime paar sõna juttu ja nats tuiasin spordipoodides ringi. Äärepealt oleksin endale tossud ostnud, aga seekord suutsin "ei" öelda. Heikki viskas mu pealelõunal koju. Sõin kell 1 päeval kerge hommikusöögi ja hakkasin asju pakkima. Laupäeval tuleb issi järgi juba :) Paari tunni pärast tulid usakad järgi ja läksime Feenixisse ning pärast seda oodatud mootrosaanimatkale. Kuna need turismidele mõeldud safarite hinnad algavad 100st eurost, siis olid lahkesti meid vastu nõus võtma Heidi ja tema tore peiks Ville, kellega nädalavahetusel tuttavaks saime. Ville maja on linnast mingi 20km väljas nii et kõigepealt sõitsime sinna, vaatasime nats nende ülilahedas majas ringi (kadeduse level oli maxi peal!) ja tutvusime Heidi karvase küüliku Turbo ja geko Keijoga. Ma pole eriline sisalike, rottide, hamstrite jms fänn nii et ma üritasin rohkem selle jänese kui sisaliku tähelepanu võita. Soojad riided selga ja minek. Meil oli kaks mootorsaani, üks Ville ja teine tema isa oma, ning suurema saani taha oli veel kinnitatud tavaline saan, koos põhu, tekkida ja põhjapõdra nahkadega. Ma tahtsin ilmtingimata sõita ühe mootrsaani peal, mitte lebotada seal põhu sees niiet sain Ville taha saanile istuda. Sõit kulges läbi metsa, kus olid rajad sees, kuid küllaltki kitsad ja konarlikud nii et juba üsna alguses jäi meie saan korra ühe künka otsa kinni niiet libisesime mõlemad maha. Algus veits ehmatasin, aga see pidi vist suht tavaline värk olema :D Jõudsime metsast välja, kus oli palju lagedat maad ja üks jäätunud järv ning leidsime endale ühe mõnusa piknikukoha, kuhu Heidi tegi lõkke üles. Ville võttis saani tagant ära niiet saime ise mootrosaani juhtida. See on tegelt päris raske (ja õudne kohati), sest saan vingerdab hullult ja peab jõuga seda otse hoidma. Ilm oli super - päike paistis ja nii soe oli, et käisime vahepeal dressikate väel. Grillisime vorstikesi, jõime kakaod, sõitsime saanidega ja nautisime ilma ja head seltskonda- kindlasti üks eredaim hetk mu siinoleku jooksul. Muud poleks osanud elult tahtagi :) (okei, medal oleks võinud ka kaelas olla, siis oleks kõik ideaalne) Paar tunnikest pidasime piknikut ning siis hakkasime tagasi sõitma. Ma juhtisin pool teed ja siis vahetasime Heidiga. Käisime veel Ville isa puuritud jääaukude juurest läbi, kus olid landid sees. Eile tõmbasid nad välja paar haugi ja veel ühe pidid sinna jätma, sest see ei mahtunud august läbi niiet peavad elektripuuri tooma ja augu suuremaks puurima. Alguses ei saanud meie ka ühtegi, aga lõpus tõmbasime kolm haugi välja. Issand, kui õnnelik ma olin. See nagu mingi õnneloos, et kas võidad või ei võida :D Ville tegi kaladega 1:0, pani kilekotti ja sõitsime tagasi nende maja juurde. Soojendasime varbad üles ja kojusõit. Kodus veel pakkisin ja koristasin natukene. Homme on meil ametlik hooajalõpupidu niiet saan lõpuks mäele minna. Kuna ma ei taha 30euri suuskade renti maksta, siis loodetavasti ajavad kolm paari sokke ja Pasi nr.45 saapad asja ära :D